Viimane kontakttund

Sel pühapäeval kell 14.15 toimub meie kursuse viimane kontakttund. Kuigi vahepeal oli mul mõte see õuesõppe vormis teha, kohtume siiski ruumis T-201. Ilm on paha ning viitamise teema vajab ka mõningate praktiliste näidete toel üle seletamist.

Kontakttund koosneb kahest osast:

• viidete vormistamine APA6 viitamissüsteemi järgi
• rühmatööde esitlused (7 rühmatööd)

Rühmatööde esitlusel on kõigepealt 5…8 minutit aega oma rühmatöö tutvustamiseks. Sel järel on umbes samas mahus aega küsimuste jaoks. Praegu saab juba tutvuda osade rühmatööde hetkeseisuga: LearningApps, ristsõnade koostamise vahendid, Zoho Challenge. Teised rühmad võivad oma rühmatööde aadressid selle postituse kommentaaridesse kopeerida.

Vahepeal ma vaatasin uuesti läbi ka kõik kodutööd ning üritasin neile vastavalt kursuseprogrammis olevatele hindamiskriteeriumidele punktid panna. Ma ei hakka praegu kõigile eraldi e-maili teel punkte saatma. Nende kursuslaste punktid, kel kõik 7 kodutööd esitatud, jäid vahemikku 58…69 (maksimum 70). Rühmatööga lisandub sellele kuni 30 punkti.

Osadel teie hulgast on veel paaril teemal postitused esitamata. Palun esitada puuduvad postitused samuti hiljemalt pühapäeval 13. mail.

Kohtumiseni pühapäeval!

Viitamise teema kokkuvõte

Ma olen nüüd jõudnud läbi kommenteerida viitamise teema postitused. Kahjuks on mul tunne, et selle teema juures jäid asjad natuke segaseks. Esimene pool probleemist on allikate leidmine (mida pidada teadusajakirjaks?) ja teine probleem korrektse viitekirje vormistamine. Mendeley saab siin abiks olla, kuid ikkagi tuleb arvuti poolt vormistatud viide ka APA6 juhendi järgi üle kontrollida.

Kopeerin siia näiteks raamatu, teadusajakirja artikli, konverentsikogumiku artikli ja veebilehekülje viited APA6 viitamissüsteemi järgi.

Raamat:

Koskinen, I., Zimmerman, J., Binder, T., Redström, J., & Wensveen, S. (2011). Design Research Through Practice: From the Lab, Field, and Showroom. Waltman, MA: Morgan Kaufmann.

Teadusajakirja artikkel:

Leinonen, T., Purma, J., Põldoja, H., & Toikkanen, T. (2010). Information Architecture and Design Solutions Scaffolding Authoring of Open Educational Resources. IEEE Transactions on Learning Technologies, 3(2), 116–128. doi:10.1109/TLT.2010.2

Konverentsikogumiku artikkel:

Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer- assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. In H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (Eds.), Advances in Web-Based Learning – ICWL 2011: 10th International Conference, Hong Kong, China, December 2011. Proceedings (pp. 122–131). Berlin / Heidelberg: Springer.

Veebilehekülg:

Põldoja, H. (2012). Digitaalsete õppematerjalide koostamine. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com

Ma andsin eelmine nädal tagasisidet ühele magistritööle, mille autor on läbinud suure osa kursustest sellises blogipõhises õppevormis. Ajaveebides on võimalik viidata linkidega ning seetõttu kehtivad siin viitamisele leebemad tavad kui akadeemiliste kirjatööde puhul. Paraku oli kõnealuses magistritöös viidete vormistamisega paras segadus. Ma hakkasin selle peale mõtlema, kas me oleme ajaveebide kasutamisega üle pingutanud. Ehk peaks tegema kursuse lõpus esseed või referaadi, kus tuleks muuhulgas teaduskirjandust kasutada ja allikatele APA viitamissüsteemi järgi viidata?

Viimasel kontaktpäeval tuleb viitamise teema koos konkreetsete näidetega üle seletada…

Seitsmes teema: õppematerjalide kvaliteet

Kursuse viimase teema blogimisülesanne tuleb hilinemisega, aga on eelnevatest väiksema mahuga.

Õppematerjalide kvaliteedi tagamiseks on mitmeid erinevaid lähenemisi. Koolielu portaali juures on kvaliteedi tagamiseks ainemoderaatorid, kes kontrollivad avaldamiseks esitatud õppematerjale enne nende avalikuks tegemist. LeMill keskkond võimaldab erinevalt Koolielust kohe õppematerjalid avalikuks muuta. Kvaliteedi parandamiseks kasutajatel võimalus teiste loodud õppematerjale parandada ja täiendada (seda paraku sageli ei juhtu).

e-Õppe Arenduskeskuse juures tegeleb õpiobjektide ja e-kursuste kvaliteedi temaatikaga kvaliteedi töörühm. Kutse- ja kõrghariduse sisutootmise juures kvaliteedi tagamiseks eelneb materjalide loomisele taotluste voor. Kvaliteetsete e-kursuste tunnustamiseks on töötatud välja e-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protsess ja hindamispõhimõtted.

Selle teema kohta eraldi põhjalikumat lugemismaterjali ei ole. Lisalugemiseks soovitan teil tutvuda Koolielu portaali ja E-õppe Arenduskeskuse kvaliteedinõuetega:

• Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded
• Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudel
• Kvaliteetse e-kursuse loomise käsiraamat. Peatükk 3.1 Õppematerjalide väljatöötamine (e-Õppe Arenduskeskuse kvaliteedi töörühm)

Selle nädala blogimisülesandeks panna lugemismaterjalide ja oma kogemuse põhjal kokku “Kvaliteetse digitaalse õppematerjali 10 käsku”. Neid kümmet käsku võiksite silmas pidada ka oma rühmatööde koostamisel.

Jään teie postitusi ootama pühapäevaks 6. maiks.

Autoriõiguse teema kokkuvõte

Kiire konverentsinädala tõttu jõuan alles nüüd autoriõiguse teema kokkuvõtteni. Autoriõiguse teemaga seoses tuleb alati esile palju küsimusi, millele sageli ei ole võimalik üheselt vastata. Paraku on autoriõiguse ümber piisavalt “halli ala”, seda eriti digitaalses keskkonnas.

Autoriõiguse küsimustele pühendasime me ka suure osa laupäevasest kohtumisest. Mitmete teie postituste kommentaarides on vastused mõnedele küsimustele. Soovitan muuhulgas vaadata Urmase, Triinu, Pireti ja Meeri postitusi ning nende all olevaid kommentaare. Kaja viitas oma postituses Kaido Kikkase artiklile “Vaba kultuur“, mis on sellel teemal heaks lisalugemiseks.

Autoriõiguste kohta oli ka üks sessioon e-Õppe Arenduskeskuse aastakonverentsil. Esitlused on juba praegu konverentsi kodulehel väljas ning ettekannete videosalvestused tulevad paari nädal jooksul. Soovitan võimaluse korral need üle vaadata.

Rühmatööde teemad

Lisaks individuaalsetele ajaveebipostitustele on meie kursusel ka rühmatöö. Tänases kontakttunnis sooviks ma rühmatöö võimalikud teemad välja jagada.

Rühmatööde eesmärgiks on:

• Uurida põhjalikumalt mingit konkreetset tehnoloogiat või vahendit digitaalsete õppematerjalide loomiseks. Väiksemahuliste vahendite korral sobib ka mitme samalaadse vahendi võrdlus.
• Koostada veebipõhine õppematerjal, mis annab ülevaate vahendi peamistest võimalustest.
• Esitleda oma rühmatöö tulemusi viimasel kontaktpäeval 13.05.

Rühmatööde mahu ja teemade osas võite võtta eeskuju eelmise aasta rühmatöödest. Seekord tasuks valida need teemad, mille kohta eelmisel aastal rühmatööd ei tehtud. Mõned ideed teemade kohta:

• Xerte Online Toolkits
• myUdutu
• GLO Maker
• Zoho Challenge
• Lihtsad veebipõhiste enesekontrollitestide koostamise vahendid
• iBooks Author
• sigil
• Taskuhäälingu tegemise vahendid
• …

Need on ainult mõned näited teemadest. Loomulikult võite ka omaltpoolt huvipakkuvaid teemasid välja pakkuda.

Rühmatööde puhul on sobivaks rühma suuruseks 3 üliõpilast. Kursuse ajakavas planeerisin ma rühmatööde ajaliseks mahuks 20 tundi iga rühma liikme kohta. Rühmatööde raames valmivate õppematerjalide puhul tuleks silmas pidada järgmist:

• Võimaluse korral võiks õppematerjal olla koostatud sama vahendi abil, mida see tutvustab (erandiks on siin testimiskeskkonnad).
• Lisaks tekstile ja piltidele võiks materjalides kasutada ka heli ja videot, juhul kui selleks on põhjendatud vajadus.
• Õppematerjali koostamisel võib ära kasutada teiste autorite poolt loodud materjale, kui litsents seda lubab. Kõigile kasutatud allikatele tuleb korrektselt viidata.
• Rühmatöö valmimise protsess peaks olema võimalikult avalik ning ka vahepealsed tulemused peaksid olema kommenteeritavad.

Oma valitud teemast palun teada anda selle postituse kommentaarides. Lisaks teemale ja rühmaliikmetele märkige ka ära, millise vahendi abil te õppematerjali loote.

Kontaktpäev 14.04

Laupäeval 14.04 kell 14.15-17.45 toimub meie kursuse teine kontaktpäev ruumis T-201. Ma korraldan selle taas seminari vormis, et me saaks vahepeal käsitletud teemade kohta tekkinud probleemid ja küsimused läbi arutada. Et ma saaksin kontaktpäevaks paremini ette valmistuda, siis palun andke selle postituse kommentaarides teada, milliste teemade kohta teil täpsemaid küsimusi on.

Kuues teema: allikmaterjalidele viitamine

Kuues teema on oluline nii õppematerjalide koostamisel kui magistritöö kirjutamisel. Viitamise kohta olen ma kahel korral pidanud koos Mart Laanperega põhjalikuma e-kursuse Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes. Käesoleva teema lugemismaterjal on koostatud selle kursuse materjalide põhjal.

Erinevatest viitamissüsteemidest on teie jaoks kõige olulisem APA. See sobib hästi õppematerjalides kasutamiseks ning samuti soovitatakse Tallinna Ülikooli Informaatika instituudi magistritööde vormistamisel järgida APA viitamissüsteemi. Viitamissüsteeme arendatakse edasi samamoodi nagu muid standardeid ning hetkel on kasutusel APA 6. versioon. Paraku ei ole APA viitamissüsteem ametlikult veebis kättesaadav ning seda levitatakse raamatuna, kus lisaks kõigele muule on viidete vormistamise juhised 77 levinuma allikatüübi kohta. Erinevad ülikoolid on koostanud APA viitamissüsteemi kohta mitteametlikke juhendeid, millest ma ise soovitan Curtini ülikooli raamatukogu lehel olevat juhendit.

Head eestikeelset juhendit APA viitamissüsteemi 6. versiooni kohta ei ole. Ma ise olen koostanud näited kõige olulisemate allikatüüpide kohta, millest võiks gümnaasiumiastme uurimistööde vormistamisel lähtuda. Samad näited sobivad ka õppematerjalide kontekstis.

Teadusartiklite ja muude allikmaterjalide haldamiseks on hulk erinevaid programme. Vabavaralistest rakendustest on viimasel ajal aina enam kasutajaid leidmas Mendeley, millel on lisaks arvutis olevale klientprogrammile ka veebirakendus. Lisaks artiklite PDF failide haldamisele võimaldab see kopeerida ka viiteid, mis on vormistatud APA viitamissüsteemi järgi (paraku pole programmide vormistatud viited alati siiski 100% APA reeglitele vastavad).

Selle nädala ülesanne on praktilist laadi. Registreeruge Mendeley kasutajaks ja paigaldage oma arvutile Mendeley tarkvara. Seejärel lisage oma materjalide kogusse järgmist tüüpi materjalid, mis on seotud teie magistritööga või huvidega haridustehnoloogia valdkonnas (File > Add Entry Manually):

• raamat (Book)
• teadusajakirjas ilmunud artikkel (Journal Article)
• konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Conference Proceedings)
• veebilehekülg (Web Page)

Täitke võimalikult palju metaandmete välju lisatud allika kohta, kuna need on vajalikud viitekirje automaatseks vormistamiseks. Viitekirjeid saab kopeerida Edit menüü käsuga Copy Citation. Enne kopeerimist veenduge, et valitud viitamissüsteemiks on APA (American Psychological Association). Viitamissüsteemi saab valida View menüü alamenüüs Citation Style.

Kui viitekirjed on kopeeritud, siis kontrollige Curtini ülikooli APA6 juhendi järgi, kas nende korrektne vormistamine õnnestus täielikult. Vahel võib juhtuda, et mingi olulistest väljadest on jäänud Mendeleys täitmata ning viitekirje pole täielik.

Kui see tehtud on, siis postitage oma ajaveebi muljed Mendeley kasutamisest. Lisage postitusele link oma Mendeley kasutajaprofiilile ning kopeerige postitusse APA süsteemi järgi vormistatud viited neljale ülesande käigus lisatud materjalile.

Ootan teie postitusi pühapäevaks 22. aprilliks.