Õpiobjektide ja repositooriumide teema kokkuvõte

Enne kolmanda teema juurde asumist teen ma kokkuvõtted kahest esimesest teemast. Kokku on meil sel aastal kursusel 18 osalejat ning peaaegu kõik neist on jõudnud ka kodutöödega alustada.

Esimese teema postitustest tahaksin ma esile tõsta Taimi ja Marise postitused, mis olid väga põhjalikud ja täiendasid hästi minupoolset konspekti. Taimi tutvustas oma postituses põhjalikumalt LRE repositooriumit ning Maris andis ülevaate Khan Academy videoloengute repositooriumist ja õpikeskkonnast.

Mihhail arutles selle üle, kas arvutimäng võib olla õpiobjekt. Ma arvan, et vastavalt levinud õpiobjekti definitsioonidele mahuvad ka õpetusliku sisuga arvutimängud selle alla. Samas jälle on suuremahulised arvutimängud enamasti tervikud, millest erinevalt e-kursustele ei anna väiksemaid osasid välja võtta ja teises kontekstis taaskasutada. Selles mõttes sarnanevad arvutimängud rohkem 90ndate lõpul levinud õpitarkvarale kui tänapäevastele õpiobjektidele.

Oma postitustest mainisite te repositooriumidena ka mitmeid selliseid keskkondi, mida ma päris õpiobjektide repositooriumiks ei peaks: näiteks veebiarenduse õppematerjalide lehekülg W3Schools, videoportaal YouTube või mängude levitusplatvorm Steam. Need kõik sisaldavad kahtlemata ka õpetuslikku sisu, kuid õppematerjalide repositoorium tähendab ka materjalide kirjeldamist spetsiifiliste metaandmetega (enamasti IEEE LOM või mõne selle rakendusprofiili järgi).

Eesti õppematerjalide kogudest viitas Helle Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kodulehele. Sarnaseid ainepõhiseid õppematerjalide kogusid on Eestis veel. Seoses sellega tahaks ma viidata esimesele haridustehnoloogia eriala magistritööle (PDF), milles Urve Jõgi analüüsis bioloogia õppematerjale Koolielus, LeMillis ja EBÜ koduleheküljel.

Erinevalt sügisel toimunud õpikeskkondade ja õpivõrgustike kursusest lõppeb see kursus eksamihindega. Täpsemad hindamiskriteeriumid on kirjas kursuseprogrammis (PDF). Postitusi tehes soovitan tähelepanu pöörata järgmistele asjadele:

  • Kui ülesanne koosneb kahest osast (ühe repositooriumiga põhjalikum tutvumine ning ühe artikli lugemine), siis võiks mõlemad ka postitusest välja tulla;
  • Artikli lugemise kinnituseks ei piisa lihtsalt artikli teema mainimisest ja artiklile viitamisest. Võiksite välja tuua 1…2 mõtet, mis teile artiklist meelde jäid või seda lugedes tekkisid (vt hea näitena Pireti, Meelise või Katriini postitust);
  • Postituses võiks olla suurem rõhk teie oma mõtetel, kogemusel ja muudest allikatest leitud lisainfol, mitte kokkuvõttel minu lugemismaterjalist.
Advertisements
Rubriigid: Kokkuvõtted. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s