Teine kontaktpäev ja kirjanduse analüüsid

Postitan lühikese kokkuvõtte teisest kontaktpäevast nende jaoks, keda kohal ei olnud. Kõigepealt rääkisin ma õppesisuga seotud õpitehnoloogia standarditest ning seejärel tutvustasin sisupakettide koostamise vahendit Xerte Online Toolkits. Xerte on minu arvates tasuta vahenditest kõige võimalusterohkem, kuid kasutamiseks eeldab see oma serverile paigaldamist. TLÜ serveril on see nüüd olemas ning ma olen kursuslastele ka kasutajakontod saatnud.

Teistest vahenditest tutvustas Aivi lühidalt OpenScholar ning Tuuli Articulate Storyline võimalusi. Lisaks sellele vaatasime koos testimiskeskkonda Taotesting.

Kursuse korralduslikust poolest rääkisime õpimärkidest, kirjanduse analüüsidest ning rühmatöödest. Õpimärkide väljaandmiseks vajalik tarkvara (WordPress plugin WPBadger) on mul nüüd üleval ning varsti saan teile esimeste tegevuste eest õpimärgid ära saata. Rühmatööna tehtava õppematerjali puhul on teil valida kolme materjali tüübi vahel: sisupakett, test või e-õpik. Rühmatööga on veel aega, aga kirjanduse analüüsi teema peale tuleks juba praegu mõelda.

Hetkel on kokku lepitud või kokku leppimisel järgmised teemad:

  • Katrin — Õppematerjali kvaliteedi hindamise raamistikud
  • Kadi — Vidinate tehnoloogial põhinevad hariduslikud rakendused
  • Kadri — Noored digitaalse sisu loojatena
  • Kärt — Narratiivne õppimine ja selle toetamine digitaalsete vahenditega
  • Tuuli — Tin Can API ja õppematerjalid
  • Lili — midagi tahvelarvutitel õppematerjalide koostamise kohta
  • Peeter — interaktiivse tahvli õppematerjalid
  • Ülle — e-õpikud algklassides
  • Kristel — õppesisu haldamine Facebooki abil
  • Ruth — raamatukogude muutuv roll digiajastul
  • Dairi — QR koodide kasutamine õppetöös
  • Eve — Taskuhäälingu kasutamine õppetöös
  • Tiina T. — iTunes U
  • Aivi — Digitaalsed õppematerjalid teatriõppes
  • Erkki — Õppematerjalide kvaliteedi tagamise viisid repositooriumides
  • Tiina S. — Õppematerjalid MOOC-tüüpi kursustel
  • Diana — Õpiobjekti mõiste, ajalugu ja tulevikuperspektiivid

Pakun allpool kursuse teemade kaupa välja mõned võimalikud teemad, mille kohta ilmselt on kirjanduse analüüsi jaoks piisavalt teadusartikleid avaldatud:

1. Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

  • Õpiobjektide lähenemise puudused
  • Õpiobjektide metaandmete standardid
  • Õpiobjektide repositooriumid Euroopas

2. Õppematerjalide koostamise vahendid

  • Õppematerjalide ja sisupakettide koostamise vahendid
  • Common Cartridge sisupakendamise spetsifikatsioon

3. Arvutipõhine testimine

  • IMS Question & Test Interoperability spetsifikatsioon

4. Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks

  • e-õpikud kõrghariduses
  • Loengusalvestustehnoloogiad
  • Tahvelarvuti õpitarkvara (seda teemat peaks täpsustama aine, õpitegevuse vms järgi)

5. Õppematerjalide autoriõigus

  • Creative Commons litsentsid
  • Avatud õppematerjalid
  • OpenCourseWare portaalid

6. Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

Kui te mingi teema vastu huvi tunnete, siis kirjutage selle postituse kommentaarides või otse mulle e-mailiga. Kõik need teemad on esialgsed ja neid annab vastavalt teie huvidele ümber seada. Kindlasti on siit loetelust puudu palju võimalikke teemasid, mis meie kursuse kuue põhiteema alla sobiksid. Kui teemas kokkuleppele jõuame, siis ma soovitan teile omaltpoolt kolm olulisemat artiklit valitud teema kohta.

Kirjanduse analüüsi puhul peate arvestama järgmiste tähtaegadega:

  • 13.04 — kirjanduse analüüsi esialgse versiooni esitamine;
  • 27.04 — kirjanduse analüüsi arvustuse esitamine (igaüks arvustab ühe kursusekaaslase kirjanduse analüüsi, mina annan kõigile tagasisidet);
  • 04.05 — kirjanduse analüüsi parandatud versiooni esitamine;
  • 10.05 — lühikesed ettekanded viimasel kontaktpäeval (ilmselt kuni 5 min, sõltub teemade arvust).

Kirjanduse analüüside esitamine toimub privaatselt, mitte avalikult blogi kaudu (e-mail või eraldi Dropbox kaust, mõtlen selle lahenduse peale ja annan teile enne esitamise tähtaega teada).

Kirjanduse analüüsi võib teha üksi või kahekesi. Kirjanduse analüüsi kohta on järgmised nõuded:

  • maht 6 lk koos viidetega (kahekesi tehtud kirjanduse analüüsil 10 lk);
  • kirjanduse analüüsil on probleemipüstitus, allikmaterjalidest on koostatud hästi loetav ja mõistetav analüütiline ülevaade, mis haakub probleemipüstitusega;
  • peamised kirjanduse analüüsis kasutatud allikad peaksid olema teadusartiklid ja/või raamatud, veebiallikad võivad neid toetada uuemate teemade puhul, mille kohta on veel vähe publikatsioone;
  • lisaks minu poolt soovitatud 3 artiklile võiks veel umbes sama palju teadusartikleid ise juurde leida;
  • tekst on vormistatud nagu magistritöö peatükkidel (12 pt tekst, reavahe 1,5, kahepoolne joondus), mingit tiitellehte pole vaja, viited viimasel leheküljel teksti lõpus;
  • viited vormistatud APA viitamissüsteemi 6. trüki järgi (vt juhiseid HT õppekava kodulehel).

Mul on esimene kord kursusel sellisel kujul kirjanduse analüüse teha. Loodan, et see õnnestub ja on teile ka magistritöö jaoks vähemalt kogemusena kasulik.

Advertisements
Rubriigid: Kursus. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

19 Responses to Teine kontaktpäev ja kirjanduse analüüsid

  1. Peeter Hallika ütles:

    Sooviks teha interaktiivse tahvli kohta

    • Hans Põldoja ütles:

      OK. Ma otsin ja saadan Sulle kolm teemakohast artiklit laupäeval.

    • Hans Põldoja ütles:

      Siin on lõpuks kolm artiklit, mis on seotud interaktiivsete tahvlite ja õppematerjalidega:

      Maher, D. A., Phelps, R. B., Urane, N. C., & Lee, M. D. (2012). Primary school teachers’ use of digital resources with interactive whiteboards: The Australian context. Australasian Journal of Educational Technology, 28(1), 138–158.
      http://ascilite.org.au/ajet/ajet28/maher.pdf

      Türel, Y. K., & Demirli, C. (2010). Instructional Interactive Whiteboard Materials: Designer’s perspectives. In Procedia – Social and Behavioral Sciences (Vol. 9, pp. 1437–1442). doi:10.1016/j.sbspro.2010.12.346

      Hennessy, S. (2011). The role of digital artefacts on the interactive whiteboard in supporting classroom dialogue. Journal of Computer Assisted Learning, 27(6), 463–489. doi:10.1111/j.1365-2729.2011.00416.x

      Esimene on avalik, teine on kättesaadav TLÜ raamatukogu kaudu ScienceDirect andmebaasist ning kolmas TLÜ raamatukogu kaudu Wiley Online Library andmebaasist. Kõige lihtsam on need andmebaasist leida DOI numbrite järgi otsides.

  2. Hans Põldoja ütles:

    Ülle valis teemaks e-õpikud algklassides ja sai alustuseks sellised artiklid:

    Lee, H. J., Messom, C., & Yau, K. A. (2013). Can an Electronic Textbooks Be Part of K-12 Education?: Challenges, Technological Solutions and Open Issues. TOJET: The Turkish Online Journal of Educational Technology, 12(1), 32–44.
    http://www.tojet.net/articles/v12i1/1214.pdf

    Bainbridge, K., & Chawner, B. (2012). The use of e-books in New Zealand primary schools. International Journal of Learning Technology, 7(1), 41–57. doi:10.1504/IJLT.2012.046865
    http://inderscience.metapress.com/content/06769g241551721g/fulltext.pdf

    Seomun, G., Lee, J.-A., Kim, E.-Y., Im, M., Kim, M., Park, S.-A., & Lee, Y. (2013). Health Effects of Digital Textbooks on School-Age Children: A Grounded Theory Approach. Western Journal of Nursing Research, 35(9), 1184–1204. doi:10.1177/0193945913491838

  3. Hans Põldoja ütles:

    Kristel teeb kirjanduse analüüsi teemal “Õppesisu haldamine Facebooki abil”. Soovitasin talle alustuseks sellised artiklid:

    Manca, S., & Ranieri, M. (2013). Is it a tool suitable for learning? A critical review of the literature on Facebook as a technology-enhanced learning environment. Journal of Computer Assisted Learning, n/a–n/a. doi:10.1111/jcal.12007

    Wang, Q., Woo, H. L., Quek, C. L., Yang, Y., & Liu, M. (2012). Using the Facebook group as a learning management system: An exploratory study. British Journal of Educational Technology, 43(3), 428–438. doi:10.1111/j.1467-8535.2011.01195.x

    Judele, R., Tsovaltzi, D., Puhl, T., & Weinberger, A. (2014). Collaborative Learning in Facebook: Adverse Effects of Individual Preparation. In 2014 47th Hawaii International Conference on System Sciences (pp. 1616–1624). IEEE. doi:10.1109/HICSS.2014.207

  4. Hans Põldoja ütles:

    Ruth teeb kirjanduse analüüsi raamatukogude muutuvast rollist digiajastul ning sai alustuseks need kolm artiklit:

    Sennyey, P., Ross, L., & Mills, C. (2009). Exploring the future of academic libraries. The Journal of Academic Librarianship, 35(3), 252–259. doi:10.1016/j.acalib.2009.03.003

    Xu, C., Ouyang, F., & Chu, H. (2009). The Academic Library Meets Web 2.0: Applications and Implications. The Journal of Academic Librarianship, 35(4), 324–331. doi:10.1016/j.acalib.2009.04.003

    Kim, Y.-M., & Abbas, J. (2010). Adoption of Library 2.0 Functionalities by Academic Libraries and Users: A Knowledge Management Perspective. The Journal of Academic Librarianship, 36(3), 211–218. doi:10.1016/j.acalib.2010.03.003

  5. Erkki ütles:

    Hei, me Liliga pidime tegema e-raamatu, meil selles osas idee ja vajadus üheks konkreetseks õpikuks.

  6. Hans Põldoja ütles:

    Dairi valis teemaks QR koodide kasutamise õppetöös. Soovitasin talle alustuseks neid kolme artiklit:

    Law, C., & So, S. (2010). QR Codes in Education. Journal of Educational Technology Development and Exchange, 3(1), 85–100.
    http://sicet.org/journals/jetde/jetde10/7-So.pdf

    Lai, C. H., Chen, S. A., Hsiao, F. S., & Chen, S. (2013). Scan & Learn : Exploring Application of Dynamic Quick Response Codes in Digital Classrooms. Bulletin of the IEEE Technical Committee on Learning Technology, 15(3), 2–5.
    http://www.ieeetclt.org/issues/july2013/Lai.pdf

    Lai, H.-C., Chang, C.-Y., Wen-Shiane, L., Fan, Y.-L., & Wu, Y.-T. (2013). The implementation of mobile learning in outdoor education: Application of QR codes. British Journal of Educational Technology, 44(2), E57–E62. doi:10.1111/j.1467-8535.2012.01343.x

  7. Hans Põldoja ütles:

    Eve sai taskuhäälingu teemal soovituseks järgmised kolm artiklit:

    Sprague, D., & Pixley, C. (2008). Podcasts in Education: Let Their Voices Be Heard. Computers in the Schools, 25(3-4), 226–234. doi:10.1080/07380560802368132

    Carvalho, A. A., & Aguiar, C. (2009). Impact of Podcasts in Teacher Education: from consumers to producers. In AACE (Ed.), Proceedings of Society for Information Technology & Teacher Education International Conference 2009 (pp. 2473–2480). Chesapeake, VA.
    http://hdl.handle.net/1822/9920

    Kay, R. H. (2012). Exploring the use of video podcasts in education: A comprehensive review of the literature. Computers in Human Behavior, 28(3), 820–831. doi:10.1016/j.chb.2012.01.011

  8. Hans Põldoja ütles:

    Kolm artiklit Lilile:

    Waard, I. I. de. (2014). Using BYOD, Mobile Social Media, Apps, and Sensors for Meaningful Mobile Learning. In M. Ally & A. Tsinakos (Eds.), Increasing Access through Mobile Learning (pp. 113–124). Vancouver: Commonwealth of Learning and Athabasca University.
    http://www.col.org/PublicationDocuments/pub_Mobile%20Learning_web.pdf

    Song, Y. (2014). “Bring Your Own Device (BYOD)” for seamless science inquiry in a primary school. Computers & Education, 74, 50–60. doi:10.1016/j.compedu.2014.01.005

    Ackerman, A. S., & Krupp, M. L. (2012). Five Components to Consider of BYOT/BYOD. In IADIS International Conference on Cognition and Exploratory Learning in Digital Age (CELDA 2012) (pp. 35–41). IADIS.
    http://files.eric.ed.gov/fulltext/ED542652.pdf

  9. Hans Põldoja ütles:

    Tiina T. valis teemaks iTunes U ja sai soovituseks need kolm artiklit:

    Çelik, S., Toptaş, V., & Karaca, T. (2012). iTunes University: Potentials and Applications. In Procedia – Social and Behavioral Sciences (Vol. 64, pp. 412–416). doi:10.1016/j.sbspro.2012.11.048

    Rosell-Aguilar, F. (2013). Delivering unprecedented access to learning through podcasting as OER, but who’s listening? A profile of the external iTunes U user. Computers & Education, 67, 121–129. doi:10.1016/j.compedu.2013.03.008

    Yerrick, R. (2013). Evaluating Students ’ Responses to iTunes U as a Rich Media Delivery Solution for Teacher Education. International Journal for the Scholarship of Teaching and Learning, 7(1).
    http://digitalcommons.georgiasouthern.edu/ij-sotl/vol7/iss1/15/

  10. Hans Põldoja ütles:

    Aivi teeb kirjanduse analüüsi teemal “Digitaalsed õppematerjalid teatriõppes”. Soovitasin talle alustuseks need kolm artiklit:

    Philip, R., & Nicholls, J. (2007). Theatre Online: The design and drama of e‐learning. Distance Education, 28(3), 261–279. doi:10.1080/01587910701611310

    Sosnowska, D. (2012). Performance Art Studies At The Dawn Of The Digital Age. In P. Nesi & R. Santucci (Eds.), Proceedings ECLAP 2012 : Conference on Information Technologies for Performing Arts, Media Access and Entertainment : Florence 7-9 may 2012 (Vol. 6, pp. 71–74). Firenze: Firenze University Press.
    http://www.fupress.com/archivio/pdf/5185.pdf

    Eversmann, P. (2013). Education-Performing Arts-Information Technology: An Impossible Triangle? In P. Nesi & R. Santucci (Eds.), Information Technologies for Performing Arts, Media Access, and Entertainment (pp. 175–191). Berlin / Heidelberg: Springer. doi:10.1007/978-3-642-40050-6_16

    Teine ja kolmas artikkel pärinevad mõlemad ECLAP (Conference on Information Technologies for Performing Arts, Media Access and Entertainment) konverentsi kogumikest, seal on ka teisi mingil määral teemaga seotud artikleid.

  11. Hans Põldoja ütles:

    Erkki valis teemaks “Õppematerjalide kvaliteedi tagamise viisid repositooriumides”. Soovitasin alustuseks neid kolme artiklit:

    Nesbit, J., Belfer, K., & Vargo, J. (2002). A Convergent Participation Model for Evaluation of Learning Objects. Canadian Journal of Learning and Technology, 28(3).
    http://www.cjlt.ca/index.php/cjlt/article/view/110/103

    Currier, S., Barton, J., O’Beirne, R., & Ryan, B. (2004). Quality assurance for digital learning object repositories: issues for the metadata creation process. Alt-J, 12(1), 5–20. doi:10.1080/0968776042000211494
    http://journals.co-action.net/index.php/rlt/article/view/11223

    Li, J. Z. (2010). Quality, Evaluation and Recommendation for Learning Object. In 2010 International Conference on Educational and Information Technology (ICEIT) (Vol. 2, pp. 533–537). IEEE. doi:10.1109/ICEIT.2010.5607654

  12. Hans Põldoja ütles:

    Tiina S. valis teemaks “Õppematerjalid MOOC-tüüpi kursustel”. Soovitasin alustuseks neid kolme artiklit:

    Kernohan, D. (2013). Content that talks back: what does the MOOC explosion mean for content management? Insights, 26(2), 198–203. doi:10.1629/2048-7754.82
    http://uksg.metapress.com/content/3h777j788j4l7246/

    Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How Video Production Affects Student Engagement: An Empirical Study of MOOC Videos. In Proceedings of the first ACM conference on Learning @ scale conference (pp. 41–50). New York, NY: ACM. doi:10.1145/2556325.2566239

    Giannakos, M. N., Jaccheri, L., & Krogstie, J. (2014). Looking at MOOCs Rapid Growth Through the Lens of Video-Based Learning Research. International Journal of Emerging Technologies in Learning, 9(1), 35–38.
    http://online-journals.org/index.php/i-jet/article/view/3349

    Teine artikkel ei ole TLÜ raamatukogu kaudu kättesaadav ning kolmas vajab ligipääsuks ajakirja kodulehel kasutajaks registreerumist (see on tasuta).

  13. Diana ütles:

    Sooviks teha Õpiobjekti mõiste, ajalugu ja tulevikuperspektiivid

    • Hans Põldoja ütles:

      OK. Soovitan alustuseks neid kolme artiklit:

      Wiley, D. A. (2000). Connecting learning objects to instructional design theory: A definition, a metaphor, and a taxonomy. In D. A. Wiley (Ed.), The Instructional Use of Learning Objects: Online Version.
      http://reusability.org/read/chapters/wiley.doc

      McGreal, R. (2004). Learning Objects: A Practical Definition. International Journal of Instructional Technology and Distance Learning, 1(9), 21–32.
      http://itdl.org/Journal/Sep_04/article02.htm

      Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. In P. Taylor Northrup (Ed.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (pp. 1–15). Hershey, PA: IGI Global. doi:0.4018/978-1-59904-334-0.ch001

  14. Pingback: Kirjanduse analüüsi teemad 2016 | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

  15. Pingback: Kirjanduse analüüsi teemad 2017 – Digitaalne õppevara

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s