Autoriõiguse teema kokkuvõte

Autoriõiguse teema puhul on kõige huvitavamaks osaks teiepoolsed küsimused. Proovisin neile oma teadmiste põhjal vastata, kuid autoriõiguse juures on palju “halli ala”, kus puuduvad ühesed vastused.

Mõned küsimused teie blogidest:

  • Maiga küsis, mida tohib teha veebist alla laetud autoriõigusega kaitstud materjalideha ning millistel tingimustel tohib teha koopiaid õpikutest ja töövihikutest;
  • Aet küsis mitmeid küsimusi, millest huvitavaim oli see, kellele kuuluvad üliõpilastööde õigused;
  • Romil arutles selle üle, milline oleks sobivaim litsents õppematerjali juures olevatele koodinäidetele;
  • Teet küsis vistutatud materjalidele viitamise ning Creative Commons versioonide kohta.

Aet viitas oma postituses ka Tartu Ülikooli intellektuaalse omandi dotsendi Aleksei Kelli artiklile “Üliõpilasele ja õppejõule autoriõigustest“. Erki viitas oma postituses reaalainete simulatsioonide kogule PhET, mis pakub Java ja HTML5 kujul interaktiivseid simulatsioone CC Attribution litsentsiga. Tiigrihüppe Sihtasutuse toel on PhET keskkond ja osa simulatsioone tõlgitud ka eesti keelde. Veel tooksin ma selle korra postitustest välja Jaanika ja Tiina postitused.

Kuna Aet küsis üliõpilastööde autoriõiguste kohta, siis tutvusin ma 2014. aastal TLÜ senati poolt vastu võetud määrusega Tallinna Ülikooli Intellektuaalse omandi õiguskaitse eeskiri. Seal on üliõpilastööde kohta kirjas:

§ 8 (1) Õppekava läbimise raames loodud intellektuaalse omandi objektide varalised õigused kuuluvad ülikoolile, isiklikud õigused autorile.

Minuteada on selline praktika maailmas pigem erandlik. Näiteks Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) intellektuaalomandi reeglid jätavad kõik õigused üliõpilasetele, välja arvatud mõned erandid (töölepingu raames tehtud teosed, MIT ressursside olulisel kasutamisel tehtud teosed). Üliõpilaste lõputööde puhul võtab MIT ainult nõusoleku töö reprodutseerimiseks ja avaldamiseks. MIT intellektuaalomandi reeglites on ka selgelt kirjas, et loengumaterjalide autoriõigused kuuluvad õppejõule, kui nende tegemise eest ei ole eraldi tasutud:

Textbooks developed in conjunction with class teaching are excluded from the “significant use” category and not considered “works-for-hire,” unless such textbooks were developed using MIT-administered funds paid specifically to support textbook development. Otherwise, the author is the owner.

Ma arvan, et Eesti ülikoolid võiksid sellisest lähenemisest eeskuju võtta.

Autoriõigusega seotud piirangutest kasvas välja avatud hariduse (ingl open education) liikumine, mis esialgu keskendus avatud õppematerjalidele (ingl open educational resources, OER), kuid tegeleb nüüd hariduse avatumaks muutmisega laiemalt. Mulle isiklikult on avatud haridus üks teadusalaselt huvipakkuvamaid teemasid. Kellel on avatud hariduse vastu täpsem huvi, siis soovitan tutvuda David Wiley kursusega Introduction to Openness in Education.

Praeguseks oli selle teema postitus esitatud 12 kursuslasel. Saatsin teile õpimärgid laiali, ülejäänute postituste juurde tulen veel kursuse lõpus tagasi.

Rubriigid: Kokkuvõtted. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s