Kirjanduse analüüsi teemad 2016

Teen tänase kontakttunni järel kõigepealt ära kursuse korraldusega seotud postitused, kuhu alla teie kommentaare ootan. Esimene postitus puudutab kirjanduse analüüsi teemasid.

Palun nendel, kes otsustavad sel kursusel ühe iseseisva tööna kirjanduse analüüsi koostada, saata omale huvipakkuva teema ettepanek mulle e-postiga või kirjutada selle postituse kommentaaridesse. Otsustan seepeale, kas valitud teema kohta leidub piisavalt sobivaid teadusartikleid ning kas see sobib kursuse teemadega kokku. Sobivuse korral postitan selle postituse kommentaaridesse valitud teema ning kolm teadusartikli soovitust.

Kirjanduse analüüsi eest on võimalik teenida 36-punktine õpimärk “Uurija”, mille arvestuslikuks töömahuks on 30 tundi.

Kirjanduse analüüsiga seotud tähtajad on järgmised:

  • 06.03.2016 — kirjanduse analüüsi teema valimine;
  • 17.04.2016 — kirjanduse analüüsi esialgse versiooni esitamine;
  • 01.05.2016 — kirjanduse analüüsi arvustuse esitamine;
  • 12.05.2016 — kirjanduse analüüsi parandatud versiooni esitamine.

Lisalugemist kirjanduse analüüside kohta:

Advertisements
Rubriigid: Kursus. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

9 Responses to Kirjanduse analüüsi teemad 2016

  1. Kerttu Sepp ütles:

    Mind huvitavad kaks teemat:
    1. Õppematerjalide autoriõigus, eriti Creative Commons Attribution litsents
    2. Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

    • Hans Põldoja ütles:

      Leppisime Kerttuga kokku teema “Creative Commons litsentside kasutamine õppematerjalide juures” ning pakkusin alustuseks välja need kolm artiklit:

      Bissell, A. (2009). Permission granted: open licensing for educational resources. Open Learning: The Journal of Open and Distance Learning, 24(1), 97–106. http://doi.org/10.1080/02680510802627886

      Keats, D. (2006). Implications of the NonCommercial (NC) Restriction for Educational Content. The African Journal of Information and Communication, (7), 74–80.

      Guibault, L. (2008). Creative Commons: Struggling to ‘keep it simple’. J. Gaster, E. Schweighofer, & P. Sint (toim), KnowRight 2008: Knowledge Rights – Legal, Societal and Related Technological Aspects (lk 75–83). Wien: Österreichische Computer Gesellschaft. Loetud aadressil http://irisj.eu/inhalte/knowright08.pdf

      Esimene ja kolmas on avalikult kättesaadavad, teist jagasin privaatselt. Esimest ja kolmandat on tsiteeritud vastavalt 70 ja 15 korda. Teine on koos ajakirja veebist kadumisega isegi Google Scholar otsingutulemustest kadunud.

  2. Hans Põldoja ütles:

    Leppisime Maiaga magistritöö teemast tulenevalt kokku kirjanduse analüüsi teemal “Digitaalsed muuseumid”. Sel teemal enamtsiteeritud artikleid otsides päris uusi artikleid silma ei jäänud, nii et kirjanduse analüüsi tehes tuleks nendele lisaks proovida just uuemaid allikaid leida. Need kolm sobivad üldiseks teoreetiliseks sissejuhatuseks.

    Proctor, N. (2010). Digital: Museum as Platform, Curator as Champion, in the Age of Social Media. Curator: The Museum Journal, 53(1), 35–43. http://doi.org/10.1111/j.2151-6952.2009.00006.x

    Marty, P. F. (2008). Museum websites and museum visitors: digital museum resources and their use. Museum Management and Curatorship, 23(1), 81–99. http://doi.org/10.1080/09647770701865410

    Soren, B. J. (2005). Best practices in creating quality online experiences for museum users. Museum Management and Curatorship, 20(2), 131–148. http://doi.org/10.1016/j.musmancur.2005.03.001

    Esimene on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu, ülejäänud kaks jagasin privaatselt. Esimene artikkel annab üldise sissejuhatuse muuseumide muutumisest digiajastul, teine on uurimus veebimuuseumide külastajate ootustest ning kolmas annab üldisi soovitusi online muuseumide disainiks. Tsiteerimisi on neil artiklitel vastavalt 46, 49 ja 44.

  3. Hans Põldoja ütles:

    Pakkusin Annelile välja teema “Digitaalne õppevara inglise keele õpetamisel võõrkeelena” koos kolme artikliga:

    Chao, Y.-C. J., & Lo, H.-C. (2011). Students’ perceptions of Wiki-based collaborative writing for learners of English as a foreign language. Interactive Learning Environments, 19(4), 395–411. http://doi.org/10.1080/10494820903298662

    Schmid, E. C. (2010). Developing competencies for using the interactive whiteboard to implement communicative language teaching in the English as a Foreign Language classroom. Technology, Pedagogy and Education, 19(2), 159–172. http://doi.org/10.1080/1475939X.2010.491218

    Coniam, D. (2008). Evaluating the language resources of chatbots for their potential in English as a second language. ReCALL : The Journal of EUROCALL, 20(1), 98. http://doi.org/10.1017/S0958344008000815

    Kõik kolm artiklit on kättesaadavad TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu, esimesed kaks Taylor & Francis ja kolmas Cambridge Journals andmebaasist. Tsiteeritud on neid vastavalt 63, 55 ja 21 korda.

  4. Hans Põldoja ütles:

    Pakkusin Angela kirjanduse analüüsi teemaks “Digipädevuste hindamine arvutipõhise testimisega” ning alustuseks need kolm artiklit:

    Thelwall, M. (2000). Computer-based assessment: a versatile educational tool. Computers & Education, 34(1), 37–49. http://doi.org/10.1016/S0360-1315(99)00037-8

    Kantosalo, A., Ilomaki, L., & Lakkala, M. (2011). What should be assessed when assessing digital competences? Loetud aadressil http://linked.eun.org/web/guest/in-depth11

    Põldoja, H., Väljataga, T., Laanpere, M., & Tammets, K. (2014). Web-based self- and peer-assessment of teachers’ digital competencies. World Wide Web, 17(2), 255–269. http://doi.org/10.1007/s11280-012-0176-2

    Esimene ja kolmas artikkel on kättesaadavad TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu vastavalt ScienceDirect ja SpringerLink andmebaasist. Teine artikkel on avalikult kättesaadav.

  5. Hans Põldoja ütles:

    Dagne teeb kirjanduse analüüsi teemal “Video kasutamine e-kursustel” ja sai alustuseks need kolm artiklit:

    Kay, R. H. (2012). Exploring the use of video podcasts in education: A comprehensive review of the literature. Computers in Human Behavior, 28(3), 820–831. http://doi.org/10.1016/j.chb.2012.01.011

    Kay, R. H. (2014). Developing a Framework for Creating Effective Instructional Video Podcasts. International Journal of Emerging Technologies in Learning, 9(1), 22–9. http://doi.org/10.3991/ijet.v9i1.3335

    Hansch, A., Hillers, L., McConachie, K., Newman, C., Schildhauer, T., & Schmidt, P. (2015). Video and Online Learning: Critical Reflections and Findings from the Field. SSRN Electronic Journal, 2015(2), 1–34. http://doi.org/10.2139/ssrn.2577882

    Esimene artikkel on kättesaadav TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu ScienceDirect andmebaasist. Teine artikkel on allalaaditav pärast kasutajaks registreerumist ajakirja kodulehel. Kolmas on avalik.

  6. Hans Põldoja ütles:

    Tiina teeb kirjanduse analüüsi teemal “e-õpikute eelised ja puudused võrreldes tavaõpikutega” ja sai soovituseks need kolm artiklit:

    Rockinson- Szapkiw, A. J., Courduff, J., Carter, K., & Bennett, D. (2013). Electronic versus traditional print textbooks: A comparison study on the influence of university students’ learning. Computers & Education, 63, 259–266. http://doi.org/10.1016/j.compedu.2012.11.022

    Daniel, D. B., & Woody, W. D. (2013). E-textbooks at what cost? Performance and use of electronic v. print texts. Computers & Education, 62, 18–23. http://doi.org/10.1016/j.compedu.2012.10.016

    Stone, R. W., & Baker-Eveleth, L. (2013). Students’ expectation, confirmation, and continuance intention to use electronic textbooks. Computers in Human Behavior, 29(3), 984–990. http://doi.org/10.1016/j.chb.2012.12.007

    Artikleid on tsiteeritud vastavalt 89, 77 ja 38 korda. Kõik on kättesaadavad TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu ScienceDirect andmebaasist.

  7. Hans Põldoja ütles:

    Pakkusin Kadi kirjanduse analüüsi teemaks “Arvutimängude kasutamine õppetöös”. Valisin alustuseks kolm artiklit alates 2006 ilmunud artiklite hulgast, mis sisaldasid pealkirjas sõnu “computer”, “games” ja “educational”:

    Kebritchi, M., & Hirumi, A. (2008). Examining the pedagogical foundations of modern educational computer games. Computers & Education, 51(4), 1729–1743. http://doi.org/10.1016/j.compedu.2008.05.004

    Rapeepisarn, K., Wong, K. W., Fung, C. C., & Khine, M. S. (2008). The Relationship between Game Genres, Learning Techniques and Learning Styles in Educational Computer Games. Z. Pan, X. Zhang, A. El Rhalibi, W. Woo, & Y. Li (toim), Teaching Fundamentals Concepts of Informatics (Vol. 5093, lk 497–508). Berlin: Springer. http://doi.org/10.1007/978-3-540-69736-7_53

    Egenfeldt-Nielsen, S. (2007). Third Generation Educational Use of Computer Games. Journal of Educational Multimedia and Hypermedia, 16(3), 263–281.

    Tsiteeritud on neid artikleid vastavalt 243, 167 ja 49 korda. Esimesed kaks on kättesaadavad TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu vastavalt SciVerse ScienceDirect ja SpringerLink andmebaasidest:
    http://www.tlulib.ee/index.php/et/inforessursid/e-andmebaasid

    Kolmanda orginaal ei ole TLÜ arvutivõrgus kättesaadav, kuid selle koopia on avalik autori kodulehel:
    http://www.egenfeldt.eu/papers/third_generation_JEM_egenfeldt-nielsen.pdf

  8. Pingback: Kirjanduse analüüsi teemad 2017 – Digitaalne õppevara

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s