Arvutipõhine testimine

Hans Põldoja, viimati muudetud 3. märts 2015

Arvutipõhine testimine on samamoodi standardite ja spetsifikatsioonidega reguleeritud, nagu teisedki digitaalsete õpiobjektidega seotud valdkonnad. Küsimuste ja testide juures tuleb standardite olulisus eriti hästi esile. Kui konspekti tüüpi õppematerjalide puhul saab materjali sageli ka kopeerimise teel ühest keskkonnast või autorvahendist teise tõsta, siis küsimuste puhul on kopeerimine sageli liiga töömahukas.

Pikemat aega koolis töötanud õpetajad mäletavad ilmselt veel APSTest nimelist tarkvara, mis kümmekond aastat tagasi suhteliselt populaarne oli. Selle jaoks tegid õpetajad hulga küsimusi ja teste, kuid hiljem puudus võimalus neid importida ning tänapäevasemates veebipõhistest testimiskeskkondades kasutada.

Arvutipõhise testimise juures on kõigepealt oluline eristada küsimusi ja teste. Standardeid järgivate vahendite puhul hoitakse küsimusi testidest eraldi. See võimaldab küsimusi taaskasutada – õpetaja saab valida küsimuste baasist sobivad küsimused ning panna neist kokku testi. Lihtsamate vahendite puhul, mis standardeid ei järgi, on küsimused testiga seotud (näiteks LeMill keskkonnas).

Küsimuste ja testide koostamist reguleerib IMS Question and Test Interoperability spetsifikatsioon (lühidalt IMS QTI). Selle viimases versiooni 2.1 dokumendis IMS Question and Test Interoperability Implementation Guide on eristatud 16 küsimuse tüüpi, mille näited leiate allpool toodud esitlusest.

IMS QTI spetsifikatsioonis ei ole küsimuste tüüpidel “inimkeelseid” nimetusi. Ühes oma projektidest (TATS) oleme tõlkinud küsimuste tüübid järgnevalt (6 IMS QTI küsimuse tüüpi on siit eestikeelsest tõlkest puudu):

  • Multiple Choice (choiceInteraction) – mitmikvalik
  • Multiple Response (choiceInteraction) – mitmikvastus
  • Order (orderInteraction) – järjestamine
  • Associate (associateInteraction) – ühendamine
  • Match (matchInteraction) – seostamine
  • Gap Match (gapMatchInteraction) – lünktekst
  • Inline Choice (inlineChoice) – valik tekstis
  • Text Entry (textEntryInteraction) – lünktekst
  • Extended Text (extendedTextInteraction) – esseevastusega
  • Hottext (hottextInteraction) – mitmikvalik tekstis
  • Slider (sliderInteraction) – skaala

Nagu siit näha, ei ole me gapMatchInteraction küsimusetüübi jaoks eraldi eestikeelset nimetust leidnud ning nimetame seda samamoodi nagu textEntryInteraction küsimust lünktekstiks.

Lisaks sellele on küsimuste tüübid määratud ka SCORM ja Common Cartridge sisupakettide puhul. SCORM küsimuste tüübid (PDF) ei kattu IMS QTI spetsifikatsiooniga (True-False, Multiple Choice, Fill-In, Long Fill-In, Numeric, Likert, Matching, Sequence, Performance, Other). IMS Common Cartridge sisupakettide küsimused põhinevad IMS QTI spetsifikatsioonil.

Arvutipõhiste testide koostamise vahendid

Arvutipõhiste testide koostamiseks on terve rida erinevaid vahendeid. Osa neist võimaldab koostada enesekontrolliks mõeldud teste, kus õppijale antakse testi järel automaatne tagasiside, mida kusagile ei salvestata (näiteks Hot Potatoes). Teine osa testimissüsteeme sisaldab lisaks testide koostamise vahenditele ka keskkonda testide sooritamiseks. Sel juhul salvestatakse õppija vastused keskkonda ning õpetajal on võimalik saada kõigi õppijate vastustest ülevaade. Mõnel juhul on need vahendid ühes süsteemis koos (näiteks õpihaldussüsteemis), teisel juhul on tegemist eraldi vahenditega.

Arvutipõhise testimise vahendid võiks liigitada järgnevalt:

Veebipõhised testimissüsteemid võimaldavad testiküsimuste koostamist ja küsimuste põhjal testide kokku panemist. Õppija saab vastamise järel automaatse tagasiside ning vastused ja tulemused salvestatakse süsteemi. Mõned tasuta või piiratud ulatuses tasuta kasutatavad veebipõhised testimissüsteemid on järgmised:

Avatud lähtekoodiga veebipõhised testimissüsteemid, mis tuleb õppeasutuse serverile installeerida:

Kohalikud testimissüsteemid võimaldavad samuti küsimuste ja testide koostamist, automaatset tagasisidet ja tulemuste salvestamist, kuid töötavad õppeasutuse kohtvõrgus.

Paljud õpihaldussüsteemid võimaldavad koostada teste, anda õppijatele automaatset tagasisidet ning salvestada tulemused. Eestis kasutatavatest õpihaldussüsteemidest võimaldavad testide koostamist:

Enesekontrolli testide koostamise programmid võimaldavad koostada enesekontrolliteste, mille lahendamise järel kuvatakse õpilasele tagasiside, kuid tulemusi ei salvestata.

Enesekontrolli teste ja harjutusi võimaldavad sisupakettide koostamise vahendid:

Veebipõhised enesekontrolliteste ja harjutusi võimaldavad koostada paljud keskkonnad. Sageli on võimalik ühes keskkonnas koostatud testi vistutada teise keskkonda

Siin õppematerjalis on loetletud ainult mõned tuntumad küsimuste ja testide koostamise vahendid. Centre for Learning & Performance Technologies koduleheküljel on loetelu enam kui 60-st küsimuste ja testide koostamise vahendist.

Ekslikult peetakse arvutipõhise testimise vaheniteks ka eFormular ja Google Forms laadseid süsteeme. Nende puhul on tegemist veebipõhiste ankeetidega, mis ei võimalda vastuse õigsust kontrollida ega õppijale tagasisidet anda.

Lisalugemist

Jõgi, U., Seilenthal, J., & Piir, S. (2011). Hot Potatoes kasutamine õppetöös. Loetud aadressil http://digimaterjal.weebly.com

Madisson, A. (2008). Ülevaade IMS QTI spetsifikatsioonist. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/ulevaade-ims-qti-spetsifikatsioonist

Ruul, T. (2008). Testimine e-õppes. Loetud aadressil http://www.ruul.net/testimine/

Creative Commons License
Arvutipõhised testid by Hans Põldoja is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Estonia License.

Arvutipõhine testimine on saanud 15 vastust

  1. Pingback-viide: Kolmas teema: arvutipõhised testid | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

  2. urmaso ütleb:

    Minu jaoks on nii inglise kui ka eesti keeles raske üle kanda mõtet (viimased paar aastat püüan endale keelelist loogikat leida) “Multiple Choice (choiceInteraction/multi-choice) – mitmikvalik”. Nn raadionuppudega küsimuse tüüp. Tegelikult saab ja peab valima sel juhul vaid ühe vastuse; või saab mitu (kui on maatriksküsimus?)? Seega võiks kõlada mõnel juhul paremini ehk “üksikvalik” vmt? Sõnaosa mitu-mitmik viib mõtted mujale.
    Saan aru, et seda püütakse eristada tüübist, kus on vaid kaks valikut (true/false), aga ikkagi.

    “Multiple Response (choiceInteraction/multi-response) – mitmikvastus”. See seostub minu jaoks sõnaga “mitmikvalik” isegi rohkem.

  3. Pingback-viide: Kolmas teema: arvutipõhised testid | Triin Tisler

  4. Pingback-viide: Kolmas teema: arvutipõhine testimine | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

  5. Pingback-viide: IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: kolmas teema | Piret õpib jälle

  6. Pingback-viide: Arvutipõhine testimine | HTmag 12

  7. Pingback-viide: Kolmas teema: arvutipõhine testimine | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

  8. Pingback-viide: Kolmas teema: arvutipõhine testimine | Kati õpingud

  9. Pingback-viide: Testides teste | Erki Aasamets

  10. Pingback-viide: arvutipõhine testimine | romil õpib õpetajaks

  11. Pingback-viide: Testi | HT14

  12. Pingback-viide: Arvutipõhine testimine | Inge

  13. Pingback-viide: Arvutipõhine testimine | Jana

  14. Pingback-viide: Arvutipõhine testimine | TLÜ HTM14

  15. Pingback-viide: Kubbu | aivargusev

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s