Õppematerjalide autoriõigus

Hans Põldoja, viimati muudetud 04.04.2016

Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Tänapäeval kaitseb autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Intellektuaalomand ja selle kaitse on tõusnud kaasaegses ühiskonnas väga oluliseks teemaks, sest Internet on avanud igaühele lihtsad võimalused oma loomingu levitamiseks ning teiste loodud teoste kasutamiseks. Selle juures on oluline järgida autoriõiguse reegleid. Õpetaja igapäevatöös puututakse autoriõigusega kokku eelkõige teiste loodud õppematerjale kasutades ning oma õppematerjale koostades.

Käesolev lugemismaterjal jaguneb neljaks osaks. Esmalt antakse ülevaade autoriõiguse seadusega kaitstavatest teostest, autoriõigusega kaasnevatest õigustest ning teoste vabast kasutamisest hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Teises osas tutvustatakse tänapäevast lähenemist autoriõigusele, mida tuntakse avatud sisulitsentside nime all. Kolmandaks antakse ülevaade olulisematest veebikeskkondadest, kust õpetajad võivad leida õppematerjale. Lõpetuseks jagatakse soovitusi oma õppematerjalide koostamiseks ja avaldamiseks.

Autoriõiguse seadus

Autoriõiguse valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seadus kehtib Eestis alates 1992. aastast. 1994. aastal taasliitus Eesti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Kokku on autoriõiguse seaduses loetletud 23 liiki kaitstavaid teoseid (Autoriõiguse seadus, 2012):

  • ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed;
  • teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms);
  • arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile;
  • kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed);
  • stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod;
  • draama- ja muusikalised draamateosed;
  • muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita;
  • koreograafiateosed ja pantomiimid;
  • audiovisuaalsed teosed;
  • maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;
  • lavastused ja lavakujunduslikud teosed;
  • skulptuuriteosed;
  • arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid;
  • tarbekunstiteosed;
  • disaini- ja moekunstiteosed;
  • fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid;
  • kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid);
  • õigusaktide projektid;
  • standardid ja standardite kavandid;
  • arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms;
  • tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus;
  • teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid);
  • muud teosed.

Autoriõiguse seaduses on välja tooduda ka loetelu intellektuaalse tegevuse tulemustest, millele autoriõigust ei kohaldata:

  • ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
  • rahvaloominguteostele;
  • õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;
  • kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
  • riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne);
  • päevauudistele;
  • faktidele ja andmetele;
  • ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.

Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Avalikustamiseks loetakse teose avaldamist koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma.

Autori õigused jagatakse kaheks: isiklikud ehk moraalsed õigused ja varalised õigused. Isiklikud õigused on järgmised:

  • esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel (õigus autorsusele);
  • otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt) (õigus autorinimele);
  • teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele);
  • lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms) (õigus teose lisadele);
  • vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori au ja väärikuse kaitsele);
  • otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks (õigus teose avalikustamisele);
  • oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele);
  • nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta);
  • nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.

Autori isiklikud õigused on autoriga lahutamatult seotud ning neid ei saa müüa ega ära võtta. Küll aga võib autor anda isiklike õiguste kasutamiseks teistele loa ehk litsentsi. Teise õiguste grupi moodustavad varalised õigused:

  • reprodutseerida oma teost (õigus teose reprodutseerimisele). Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil;
  • levitada oma teost või selle koopiaid (õigus teose levitamisele). Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose rentimine ja laenutamine;
  • tõlkida oma teos (õigus teose tõlkimisele);
  • teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) ja teisi töötlusi (õigus teose töötlemisele);
  • koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ja süstematiseerida oma teoseid (õigus teoste kogumikele);
  • teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes (õigus avalikule esitamisele);
  • teost üldsusele näidata (õigus teose eksponeerimisele). Teose eksponeerimine tähendab teose või tema koopia näitamist kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil;
  • edastada teos raadio, televisiooni ja satelliidi kaudu ning taasedastada kaabellevivõrgu kaudu, samuti suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite vahendusel (õigus teose edastamisele);
  • teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele);
  • teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras;
  • teostada oma disaini-, tarbekunstiteose jms projekt.

Erinevalt isiklikest õigustest on varalisi õigusi võimalik müüa, samuti võib anda litsentsi nende kasutamiseks teiste isikute poolt. Näiteks õpikute ja töövihikute puhul on autor sageli andnud teose varalised õigused õpikukirjastusele ning saanud oma töö eest autoritasu. Internetis olevate õppematerjalide puhul kuuluvad varalised õigused enamasti materjali autorile. Vastavalt autoriõiguse seadusele lähevad otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teoste varalised õigused üle tööandjale. Õpetajate poolt loodud õppematerjalid valmivad siiski enamasti väljapool tööaega ning omal initsiatiivil.

Õppematerjalide seisukohalt on oluline autoriõiguse seaduse § 19, mis käsitleb teose vaba kasutamist teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel. Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on muuhulgas lubatud:

  • õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
  • õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
  • õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.

Hariduslike ja teaduslike eesmärkide alla kuulub näiteks kasutamine koolitunnis ja loengus. Probleemseks muutub illustratsiooni sisaldava õppematerjali või reprodutsiooni avaldamine Internetis, sest siis on keeruline tagada, et materjali kasutatakse vaid hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Suletud õpikeskkonnas asuvat kursust, kuhu pääsevad ligi vaid kindla klassi õpilased, võib siiski vaadelda klassiruumi laiendusena. Teose tsiteerimisel, kasutamisel illustreeriva materjalina või reprodutseerimisel tuleb algsele teosele korrektselt viidata.

Autoriõiguse põhimõtted on pärinevad suures osas 19. sajandi lõpust (Berni konventsioon võeti vastu aastal 1886) ning ei arvesta muutunud olukorraga, kus Internet on loonud igaühele lihtsad võimalused teoste avaldamiseks, kopeerimiseks, muutmiseks ja levitamiseks.

Kujutame ette olukorda, kus õpetaja koostab esitlust ning tahab selles kasutada Internetist leitud ingliskeelset joonist. Autoriõiguse seadus lubab illustratsioonide kasutamist hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Samas ei tohi õpetaja joonise juures olevaid ingliskeelseid tekste eesti keelde tõlkida, sest teose tõlkimine kuulub autori varaliste õiguste hulka ning selleks on vaja autori nõusolekut. Samuti oleks problemaatiline sellise esitluse avaldamine Internetis, sest hariduslikel eesmärkidel kasutamine piirdub üldjuhul klassiruumiga. Seega peaks õpetaja joonise autoriga ühendust võtma ning paluma luba joonise tõlkimiseks ja joonist sisaldava esitluse avaldamiseks Internetis.

Kokkuvõtvalt võib välja tuua kolm probleemi, mis on seotud õppematerjalide vaba kasutamisega hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel:

  • autoriõiguse seaduses pole täpselt määratletud, mis on “motiveeritud maht”. Näiteks Ameerika Ühendriikide õigusruumis on vastu võetud Fair Use Guidelines for Educational Multimedia, mis sätestab motiveeritud mahu erinevate teose liikide puhul;
  • autoriõiguse seaduses pole täpselt määratletud, kust algavad “ärilised eesmärgid”;
  • teose tõlkimine ja kohandamine kuuluvad varaliste õiguste hulka ning selleks on vaja autori või varaliste õiguste valdaja (näiteks kirjastus) nõusolekut.

Selliste probleemsituatsioonide lahenduseks on avatud sisulitsentside kasutamine. Avatud sisulitsents on luba, millega autor annab teose kasutajale õiguse teostada osa oma isiklikke või varalisi õiguseid. Enamasti kuulub siia õigus teost kohandada, kopeerida ja levitada. Avatud sisulitsentsid võivad sisaldada ka piiranguid, näiteks ärilise kasutuse või muutmise piirang.

Avatud sisulitsentsid ja Creative Commons

Kõige tuntumaks avatud sisulitsentsiks on Creative Commons litsentsid. Nende taga on samanimeline mittetulundusühing, mis asutati 2001. aastal Ameerika Ühendriikides. Creative Commons’i puhul ei ole tegemist mitte ühe litsentsiga, vaid kuuest erinevate piirangutega litsentsist koosneva litsentsiperekonnaga (sulgudes on litsentsi lühend):

  • Attribution (CC BY)
  • Attribution-ShareAlike (CC BY-SA)
  • Attribution-NoDerivs (CC BY-ND)
  • Attribution-NonCommercial (CC BY-NC)
  • Attribution-NonCommercial-ShareAlike (CC BY-NC-SA)
  • Attribution-NonCommercial-NoDerivs (CC BY-NC-ND)

Litsentsi nimes olevad sõnad tähistavad piiranguid, mida teose kasutaja peab järgima:

  • Attribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil
  • ShareAlike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel
  • NonCommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel
  • NoDerivs — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel

Iga Creative Commons litsentsiga kaasneb Share õigus, mis lubab teose kasutajal seda kopeerida ja levitada. Lisaks kaasneb teose muutmist lubavate Creative Commons litsentsidega (need litsentsid, mille nimes ei sisaldu NoDerivs piirang) õigus Remix, mis lubab kasutajal teost tõlkida, kohandada ja panna kokku teiste ühilduva litsentsiga teostega. Creative Commons litsentsidega teoste lihtsamaks äratundmiseks on need tähistatud vastava ikooniga (vt joonis 1).

Creative Commons litsentse tähistavad ikoonid

Joonis 1. Creative Commons litsentse tähistavad ikoonid

Internetis ikooni peale klõpsates suunatakse kasutaja leheküljele, kus on lühidalt lahti seletatud litsentsi üldpõhimõtted (vt joonis 2). Samalt leheküljelt pääseb ka litsentsi tervikteksti juurde. Lisaks sellele on Creative Commons litsentsiga materjalid varustatud koodiga, mis aitab otsingumootoritel selliseid materjale üles leida. Juhul kui teose juures puudub info litsentsi kohta, tuleb eeldada, et see on täies ulatuses autoriõigusega kaitstud.

Creative Commons BY-SA litsentsi lühikokkuvõtte lehekülg

Joonis 2. Creative Commons BY-SA litsentsi lühikokkuvõtte lehekülg

Kümne aasta jooksul on Creative Commons litsentside kasutamine laienenud üle maailma ning paljudes riikides on litsentsid tõlgitud ja viidud kooskõlla kohaliku autoriõiguse seadusega. Eestis avalikustati lokaliseeritud Creative Commons litsentsid 2010. aastal (Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus, 2010). Lokaliseeritud litsentside puhul kasutatakse eestikeelseid nimetusi:

  • Autorile viitamine (CC BY)
  • Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel (CC BY-SA)
  • Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld (CC BY-ND)
  • Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk (CC BY-NC)
  • Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine samadel tingimustel (CC BY-NC-SA)
  • Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste keeld (CC BY-NC-ND)

Lokaliseeritud litsentside kasutamine on Eestis hetkel veel vähe levinud, kuid peagi võib neid litsentse ilmselt laiemalt kohata. Lokaliseeritud litsents tasub valida teoste puhul, mille peamine sihtgrupp asub Eestis (näiteks eestikeelsed õppematerjalid). Teoste puhul, mis võivad leida kasutajaid üle maailma (näiteks foto Tallinna vanalinnast), tasub valida kindla jurisdiktsiooniga sidumata (nn. unported) litsents.

Creative Commons litsentse toetavad paljud suure kasutajaskonnaga veebikeskkonnad, kus on võimalik avaldada fotosid, esitlusi, õppematerjale ja muud omaloomingut. Kasutaja jaoks on litsentsi valik lahendatud enamasti lihtsa menüüga, kust saab valida kuuest Creative Commons litsentsist sobiva. Mõnede keskkondade puhul on litsentsivalik tehtud keskkonna loojate poolt ning kõik keskkonnas avaldatud teosed on sama Creative Commons litsentsi alusel.

Lisaks Creative Commons litsentsidele on veel terve rida avatud sisulitsentse, millest tuntuim on GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents (ingl. k. GNU Free Documentation License). Esimestel aastatel kasutas seda litsentsi Vikipeedia ning ka praegu on suur osa Vikipeedias olevatest fotodest ja joonistest selle litsentsi alusel.

Autoriõiguse eriliik on avalikus omandis olevad teosed (ingl. k. public domain). Siia kuuluvad teosed, mille autori surmast on möödunud 70 aastat või mille autor on kõigist õigustest seoses teosega loobunud. Avalikus omandis olevaid teoseid võib ilma mingite piiranguteta levitada, kohandada jne. Muuhulgas on avalikku omandisse antud ka Ameerika Ühendriikide riigiasutuste töötajate poolt tööülesannete käigus loodud teosed. Üks suuremaid selliseid kogusid on Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi kodulehel.

Avatud õppematerjalide ja avatud sisu kogud

Viimastel aastatel on aktuaalseks teemaks saanud avatud õppematerjalid (ingl. k. open educational resources, OER). Avatud õppematerjalide all mõistetakse õppematerjale, mida levitatakse avatud sisulitsentsi alusel. Esimesed suuremad avatud õppematerjalide projektid olid suunatud kõrgharidusele, kuid tänapäeval on terve rida rahvusvahelisi ja kohalikke avatud õppematerjalide kogusid, mis on suunatud üldhariduskoolide õpetajatele. Järgnevalt tutvustame lühidalt Eesti õpetajate seisukohalt olulisi avatud õppematerjalide ja avatud sisu kogusid. Kokkuvõte nendest on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Avatud õppematerjalide ja avatud sisu kogud

Keskkond Sisu tüüp Litsents
Koolielu õppematerjalid Kõik õigused reserveeritud, Creative Commons litsentsid
HITSA repositoorium õppematerjalid Kõik õigused reserveeritud, Creative Commons litsentsid
LRE õppematerjalid Kõik õigused reserveeritud, Creative Commons litsentsid
OER Commons õppematerjalid Creative Commons litsentsid
Vikipeedia entsüklopeedia Creative Commons Attribution-ShareAlike litsents
Wikimedia Commons fotod, heliklipid, videod Creative Commons litsentsid, GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents
Flickr fotod Kõik õigused reserveeritud, Creative Commons litsentsid
SlideShare esitlused Kõik õigused reserveeritud, Creative Commons litsentsid
YouTube videod Kõik õigused reserveeritud, Creative Commons Attribution litsents

Suurimaks üldhariduskoolidele mõeldud digitaalsete õppematerjalide koguks Eestis on Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt hallatav Koolielu portaal. Märts 2012 seisuga on Koolielus üle 4700 digitaalse õppematerjali, millest üle 2200 on avaldatud erinevate Creative Commons litsentside alusel.

HITSA repositoorium sisaldab kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppejõudude poolt koostatud õppematerjale. Märts 2012 seisuga on seal üle 2500 õppematerjali, mis kõik on avaldatud erinevate Creative Commons litsentside alusel.

Teiste maade õpetajate poolt koostatud avatud õppematerjalidega tutvumiseks võib soovitada LRE ja OER Commons portaale. Esimene neist sisaldab Euroopa õpetajate poolt loodud õppematerjale, teise on kogutud viited avatud õppematerjalidele üle maailma. Mõlema portaaliga liitunud kasutajad saavad lisada uusi viiteid avatud õppematerjalidele ning portaali kaudu leitud materjale oma järjehoidjasse salvestada.

Oluliseks allikaks, millele saab avatud õppematerjalide koostamisel toetuda, on Vikipeedia. Märts 2012 seisuga on Vikipeedia ingliskeelses versioonis üle 3,9 miljoni artikli ning eestikeelses versioonis üle 94 000 artikli. 2009. aastal otsustas Vikipeedia kogukond vahetada kasutusel olevat litsentsi ning sellest ajast alates on kõik Vikipeedia artiklid avaldatud Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsiga. See muudab need ühilduvaks näiteks LeMill keskkonnas avaldatud õppematerjalidega.

Vikipeedia juurde kuulub mitmeid täiendavaid avatud sisu projekte. Üheks tuntumaks neist on Wikimedia Commons , mis sisaldab kõiki Vikipeedia artiklites kasutatud illustratsioone. Märts 2012 seisuga on seal üle 12 miljoni pildi, joonise, heli- ja videoklipi. Suur osa Wikimedia Commons keskkonnas avaldatud illustratsioonidest on kas Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsi või sellest veelgi vabama litsentsi alusel. Illustratsioone on võimalik leida teemakataloogi või otsingu kaudu. Kolmandaks võimaluseks on otsida soovitud teemal Vikipeedia artikkel ning liikuda sealt edasi illustratsioonide juurde.

Teiseks kohaks, kust võib õppematerjali koostamisel vajalikke fotosid leida, on fotoportaal Flickr. Siinkohal on oluline tähele panna, et ainult osa Flickr keskkonnas avaldatud fotodest on Creative Commons litsentsidega. Flickr kasutajad saavad ise valida, millise kuuest Creative Commons litsentsist nad oma fotole määravad. Märts 2012 seisuga on Flickr keskkonnas üle 218 miljoni Creative Commons litsentsiga foto, mida on litsentsitüübi järgi võimalik otsida aadressil http://www.flickr.com/creativecommons/. Mõistlik on alustada otsingut kõige vabama litsentsi hulgast, milleks on Creative Commons Attribution litsents.

Tuntumatest veebikeskkondadest võimaldavad oma materjali Creative Commons litsentsiga avaldada veel esitluste jagamise keskkond SlideShare ning videoportaal  YouTube. Mõlemas keskkonnas on ainult väike osa materjale Creative Commons litsentsidega. SlideShare on toetanud Creative Commons litsentside valimist algusest peale ning võimaldab kasutajal ise valida kõigi 6 litsentsi vahel. YouTube keskkonnas lisandus Creative Commons litsentsi valiku võimalus alles 2011. aastal ning valik piirdub Creative Commons Attribution litsentsiga.

Soovitused litsentsi valikuks

Enda õppematerjale koostades tuleks autoriõiguse järgimisele tähelepanu pöörata, et hiljem oleks võimalik õppematerjale teiste õpetajatega jagada. Eesti väiksuse juures on oluline, et õpetajad teeksid omavahel koostööd ning igas õppeaines tekkiks avalike ja edasiarendust võimaldavate õppematerjalide kogu. Et oma õppematerjali Creative Commons litsentsi alusel jagada, peavad kõik õppematerjali koostamisel kasutatud teiste autorite teosed ka vastava litsentsi valikut võimaldama. Õppematerjali jaoks litsentsi valimine sõltub järgmistest asjaoludest:

  • teiste autorite teosed, mida oma õppematerjali koostamisel on kasutatud;
  • keskkond, kus õppematerjal avaldatakse;
  • piirangud, millega soovitakse oma õppematerjali kaitsta.

Kui õppematerjali koostamisel on kasutatud teiste autorite teoseid, siis tuleb jälgida, millise litsentsi alusel need avaldatud on. Creative Commons litsentsiga materjalide kohandamisel ning nende põhjal uute teoste kokkupanemisel tuleb kasutada omavahel ühilduvaid litsentse. Litsentside ühilduvus on esitatud tabelis 2 (Creative Commons, 2011). Kõige vabam on Attribution litsents, mida saab aluseks võtta kõigi teiste Creative Commons litsentsiga teoste loomisel. Ainsaks tingimuseks Attribution litsentsiga teose kasutamisel on esialgsele teosele ja selle autorile viitamine. Mõnevõrra piiratum on Attribution-NonCommercial litsents, mida saab aluseks võtta kolme NonCommercial piiranguga litsentsiga teostele. ShareAlike piiranguga litsentsid eeldavad, et edasiarendatud teos avaldatakse täpselt sama litsentsi alusel. NoDerivs piiranguga litsentside alusel avaldatud teoseid ei saa kohandada ega võtta aluseks tuletatud teoste loomisel, neid tohib levitada vaid täpselt esialgsel kujul.

Tabel 2. Creative Commons litsentside omavaheline ühilduvus

Creative Commons litsentside omavaheline ühilduvus

Teiseks sõltub litsentsi valik keskkonnast, kus oma õppematerjal avaldada kavatsetakse. Osa keskkondi võimaldab valida kõigi 6 Creative Commons litsentsi vahel (näiteks Koolielu ja SlideShare). Teistes keskkondades on kõik avaldatud materjalid sama litsentsi alusel. Näiteks Vikipeedia ja LeMill kasutavad kõigi tekstimaterjalide jaoks Attribution-ShareAlike litsentsi. See litsentsi kasutamine terve keskkonna ulatuses võimaldab teoseid toimetamise käigus omavahel ühendada ja muul viisil taaskasutada.

Kolmandaks argumendiks litsentsi valikul on piirangud, millega soovitakse oma õppematerjali kaitsta. Üldiselt soovitatakse õppematerjalide puhul hoiduda NonCommercial piirangust, kuna ärilise kasutuse piire on sageli raske täpselt määratleda (Keats, 2006). ShareAlike piirang tagab selle, et õppematerjali põhjal teiste poolt loodud tuletatud teosed oleks sama litsentsiga kättesaadavad. Seetõttu peetakse haridusliku sisu jaoks sobivaimaks Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsi. Olukordades, kus soovitakse oma materjali võimalikult laia taaskasutamist või materjali loomisesse on panustatud suhteliselt vähe aega (näiteks foto), sobib avaldamiseks kõige paremini Creative Commons Attribution litsents. Selle litsentsi alusel avaldatud materjale saab kasutada ka ülejäänud viie Creative Commons litsentsi alusel avaldatavates teostes. Samuti on Creative Commons Attribution litsentsi alusel avaldatud materjale võimalik korrektse viitamise korral kasutada täielikult autoriõigusega kaitstud teostes.

Creative Commons litsentside omavaheline mitteühildumine on tõsine takistus õppematerjalide vabal taaskasutamisel. Joonisel 3 on esitatud Creative Commons litsentside jaotus Eesti repositooriumides 28. märts 2012 seisuga. Vaadates litsentside kasutust võib järeldada, et autorid eelistavad võimaluse korral ärilist kasutust piiravaid Creative Commons litsentse. Koolielu puhul on populaarseimaks valikuks Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents (64,2%), millele järgneb Attribution-ShareAlike litsents (30,2%). e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumis on kõige populaarsemaks valikuks Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsents (45,3%), mis ei luba isegi materjalide muutmist. Sellega samas suurusjärgus on Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents (42,1%). Pilt muutub oluliselt, kui lisada siia ka LeMill keskkonnas avaldatud eestikeelsed õppematerjalid. Sel juhul on kolme keskkonna peale kokku kõige enam kasutatud Attribution-ShareAlike litsentsi (45,5%), millele järgneb Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents (34,7%). Seega on eesti keeles kaks suurt omavahel ühitamatut avatud sisulitsentsiga õppematerjalide kogumit, millele lisanduvad veel teised litsentsid.

Creative Commons litsentsidega õppematerjalid Eesti repositooriumides

Joonis 3. Creative Commons litsentsidega õppematerjalid Eesti repositooriumides.

Üks erijuhtum teiste autorite sisu kasutamisel on vistutamine, mis võimaldab kuvada ühe veebikeskkonna sisu teise veebikeskkonna lehel. Üheks levinud rakenduseks on näiteks YouTube keskkonnas avaldatud videote kuvamine teistel lehekülgedel. Vistutamise puhul ei ole oluline vistutatava teose litsentsi järgida, kuna sel juhul kopeeritakse ainult üks koodirida (ingl. k. embed code), mis kirjeldab ära video või muu meediasisu asukoha. Vistutatud sisu paikneb ikka esialgses serveris ning seda ei kopeerita. Seega võimaldab vistutamine lisada oma õppematerjalidesse ka täielikult autoriõigusega kaitstud sisu.

Õppematerjale koostades on oluline viidata kõigile õppematerjali juures kasutatud teostele. Autoriõiguse seaduse järgi tuleb viites ära näidata kasutatud teose autori nimi (kui see on teosel näidatud), teose nimetus ja avaldamisallikas.

Aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus õppematerjali koostades ei ole võimalik leida kõiki soovitud illustratsioone avatud sisulitsentsi alusel. Sel juhul on võimalik illustratsioone kasutada autoriõiguse seaduse § 19 järgi, mis lubab õiguspäraselt avaldatud teose kasutamist illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Paraku ei saa selliseid illustratsioone sisaldavaid õppematerjale avaldada Creative Commons litsentsi alusel. Samuti ei saa sellistes materjalides kasutada enamikku Creative Commons litsentsiga avaldatud sisu (erandiks on ainult Creative Commons Attribution litsents, mille ainsaks piiranguks on viitamiskohustus). Autoriõigusega kaitstud illustratsioone sisaldavaid õppematerjale saab vabalt kasutada tunnis ning jagada õpilastele suletud õpikeskkonna vahendusel. Kahjuks pole võimalik selliste materjalide avaldamine avalikus veebis. Üheks lahenduseks on enne avaldamist eemaldada autoriõigusega kaitstud illustratsioonid ning jätta nende asemele viited illustratsiooni algallikale.

Kokkuvõtteks

Käesoleva teema eesmärgiks oli anda lühike ülevaade õppematerjalide koostamise ja kasutamisega seotud autoriõiguse küsimustest. Interneti levikuga avanenud võimalused teoste lihtsamaks levitamiseks on toonud traditsioonilise autoriõiguse kõrval kasutusele avatud sisulitsentsid. Avatud sisulitsentsid, nagu Creative Commons, ei ole vastandiks traditsioonilisele autoriõigusele vaid on rajatud selle täiendusena.

Viimastel aastatel on tekkinud hulk veebikeskkondi, kus kasutajad saavad oma loomingut avatud sisulitsentside alusel jagada ning otsida teiste loodud teoseid. Eraldi võib sellistest keskkondadest esile tõsta avatud õppematerjalide ning fotode ja illustratsioonide kogusid. Iga õpetaja saab selliste kogude arengule kaasa aidata järgides teiste teoseid kasutades autoriõiguse põhimõtteid ning jagades oma loomingut avatud sisulitsentsi alusel. Oma loomingule võimalikult laia leviku ja mõistliku kaitse tagamiseks võib soovitada Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsi õppematerjalide ja teiste mahukate teoste avaldamiseks ning Creative Commons Attribution litsentsi fotode avaldamiseks.

Autoriõiguse teema kohta saab põhjalikumat infot http://www.autor.ee ning Creative Commons’i rahvusvaheliselt leheküljelt http://creativecommons.org.

Kasutatud kirjandus

Autoriõiguse seadus (2012). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005

Creative Commons (2012). Frequently Asked Questions. Loetud aadressil http://wiki.creativecommons.org/FAQ

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (2010). Creative Commons litsentsid 3.0 Eesti. Loetud aadressil http://www.creativecommons.ee/wp-content/uploads/raamat_fin.pdf

Keats, D. (2006). Implications of the NonCommercial (NC) Restriction for Educational Content. The African Journal of Information and Communication, 7, 74-80. Loetud aadressil http://link.wits.ac.za/journal/j07-keats.pdf

Creative Commons License
Õppematerjalide autoriõigus by Hans Põldoja is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Estonia License.

Advertisements

35 Responses to Õppematerjalide autoriõigus

  1. Pingback: Viies teema: õppematerjalide autoriõigus | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

  2. Pingback: Referaat: Avatud õpikeskkond – kas turvaline ja privaatne õppimine? « Anneli blogi

  3. Pingback: Sisekoolitus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis « Avatud õppematerjalide koostamine ja kasutamine

  4. Pingback: Esimese koolituspäeva kokkuvõte « Avatud õppematerjalide koostamine ja kasutamine

  5. Pingback: Õppematerjalide autoriõigus « Tisler Triin

  6. Pingback: Õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõte | Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

  7. Pingback: IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: 1. nädala ülesanne | Piret õpib jälle

  8. Pingback: Viies teema: õppematerjalide autoriõigus | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

  9. Pingback: IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: viies teema | Piret õpib jälle

  10. Pingback: Autoriõigus | Taimi veebipäevik

  11. Pingback: Viies teema: õppematerjalide autoriõigus | HTmag 12

  12. Pingback: AUTORIÕIGUS | Markuse tunniblogi

  13. Pingback: Viies teema: õppematerjalide autoriõigus | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

  14. Pingback: Viies teema: Õppematerjalide autoriõigus | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

  15. Pingback: Digitaalsete õppematerjalide koostamine: 5. teema | HT

  16. Pingback: Õppematerjalide autoriõigus | Kadi

  17. Pingback: 1. kontaktpäeva ülesanded | IFI7084 Haridustehnoloogia koolis

  18. Pingback: IT arendamisega seotud juriidilised probleemid | HT14

  19. Pingback: Viies teema – õppematerjalide autoriõigus | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

  20. Pingback: Õppematerjalide autoriõigus | Inge

  21. Pingback: Autorid ja nende tegemised. | Lepakas8's blogi

  22. Pingback: haridustehnoloogia | Autoriõigustest

  23. Pingback: Õppematerjalide autoriõigus ja avatud sisulitsentsid | Liisi haridustehnoloogia blogi

  24. Pingback: Autoriõigustest | HT14

  25. Pingback: 5.Õppematerjalide autoriõigus | TLÜ HTM14

  26. Pingback: Mõtted õppematerjalide autoriõigusest | Haridustehnoloogia

  27. Pingback: Õppematerjalide autoriõigus – Õpingud

  28. Pingback: Viies teema: õppematerjalide autoriõigus – Haridustehnoloogia MA 2015

  29. Pingback: Õppematerjalide autoriõigus – katiliik

  30. Pingback: Viies teema – õppematerjalide autoriõigus | Tiina Pau

  31. Pingback: Viies teema – õppematerjalide autoriõigus | D.P.

  32. Pingback: Viies kodutöö: Õppematerjalide autoriõigus. | enopihla

  33. Pingback: Viies teema – õppematerjalide autoriõigus | Haridustehnoloogia magistriõpe

  34. Pingback: Viies teema – õppematerjalide autoriõigus | Kadi Kerner - Digitehnoloogia avastusretkel

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s