Autoriõiguse teema kokkuvõte

Õppematerjalide autoriõiguse teema juures oli kõige huvitavamaks osaks teie küsimused autoriõiguse kohta. Proovisin neile lühidalt pühapäevases konktakttunnis vastata.

Gätlin toob oma postituses välja probleemi, et kasutades motiveeritud mahus autoriõigusega kaitstud illustratsioone, ei ole võimalik oma materjali avalikult jagada:

Igatahes oma õppematerjale koostades juhtub siiski, et litsentsi alusel otsides leiab sobivat materjali väga vähe ning siis tuleb kasutada saadaolevat mõistlikus mahus. See on ka põhjus, miks minu koostatud materjali kuskilt internetist ei leia. Mul ei ole lisaaega, et tunnis kasutatav materjal nii põhjalikult valmis teha, et selles ühtegi autoriõigustega vastuolu ei tekiks. Palju lihtsam ja kiirem on oma materjal kokku panna, kasutada neid pilte, mida vaja ja seda materjali mitte jagada. Sel viisil ei saa ju ühtegi probleemi tekkida.

Mina olen selle probleemi lahendusena esitluste puhul eemaldanud lihtsalt veebiversioonist autoriõigusega kaitstud pildid ning lisanud viite koos lingiga. Vt näidet:
http://www.slideshare.net/hanspoldoja/pitehnoloogia-standardid-presentation/36

Anneli M. küsis oma postituses ekraanipiltide autoriõiguse kohta. Arvutiprogrammide kasutajaliidese kujundus on autoriõigusega kaitstud, nii et ekraanipiltide tegemine tähendab teose kopeerimist. Osa tarkvaŕatootjaid on selle oma toote mõistliku tutvustamise tagamiseks tingimustes spetsiaalselt lubanud, näiteks Microsoft. Ekraanipiltide täpsed kasutustingimused on kirjas Use of Microsoft Copyrighted Content lehel. Ekraanipiltide ebaõnnestunud kasutamise kohta jäi mulle eelmisel nädalal silma ka üks uudis elektroonikafirma LG reklaamimaterjalide kohta :)

Üks täpsustus Tiina postitusele, kus ta kirjutab:

Järgmisena vaatasin e-koolikotti, mis on uus repositoorium ja millele ootused on suured. Leidsin, et igal õppematerjalil on juures litsentsi tüübi märge. Kõik materjalid, mis ma leidsin olid märgitud litsentsitüübiga: “Kõik õigused kaitstud”. Nii nagu mina olen autorõiguste kaitsmisest aru saanud, siis ma ei tohi neid materjale kasutada ja enda jaoks ilma autori nõusolekuta kasutada.

Kui teose kõik õigused on kaitstud, siis saab seda kasutada selles ulatuses, nagu lubab autoriõiguse seadus. Veebipõhist õppematerjali saab tunnis kasutada, esitlust saab tunnis näidata, töölehte saab välja printida (reprodutseerimine õppe-eesmärkidel motiveeritud mahus haridusasutuses mitteärilistel eesmärkidel), materjalidele saab õpikeskkonnas linkida. Ei tohi muuta ega ise levitada.

Eno küsis oma postituses tehnilisema küsimuse:

Veebibrauser töötab sisuliselt põhimõttel, et soovitud sisu kopeeritakse severist kasutaja arvutisse (veebilehitsejasse). Seega vistutatud sisu kuvada laskmine oma kodulehel oleks ikkagi ju materjali kopeerimine?

Selle kohta käib Autoriõiguse seaduse § 18 (1): “Ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata on lubatud teoste ajutine või juhuslik reprodutseerimine, mis toimub tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille eesmärk on vahendada teose edastamist võrgus kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik eesmärk.”

Signe arutas oma postituses pikemalt selle üle, kellele kuuluvad tööülesannete käigus loodud teoste autoriõigused ning millised tööülesannete käigus loodud materjalid on üldse originaalsed teosed autoriõiguse seaduse mõistes.

Eriku postituses olnud Tigutorni foto viitas sellisele probleemile nagu panoraamivabadus (ehitiste jms avalikus ruumis olevate autoriõigusega kaitstud objektide pildistamise õigus). Panoraamivabadus on olnud viimastel aastatel üheks laiemat arutelu põhjustanud autoriõiguse teemaks (üle 550000 allkirjaga petitsioon EL parlamendile eelmisel aastal) ning selle kohta on põhjalik artikkel ka eestikeelses Vikipeedias.

Tänud autoriõiguse teemal kaasa mõtlemise eest!

Advertisements
Rubriigid: Kokkuvõtted | Lisa kommentaar

Viimane teema: õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

Meie kursuse viimaseks teemaks on õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet. Kõigepealt palun teil tutvuda selle teema lugemismaterjaliga.

Sel aastal otsustasin viimase teema ülesande varasemast (2015, 2014) teisiti lahendada. Palun teil valida üks meie kursusekaaslaste poolt valminud õppematerjalidest ning hinnata selle kvaliteeti Koolielu portaali õppematerjalide hindamismudeli alusel:

Koolielu hindamismudeli originaal ei ole enam kättesaadav, aga õnneks õnnestus mul leida oma arvutist koopia ning Creative Commons litsents lubab mul seda teiega jagada. Laadisin hindamismudeli üles Google Docsi, palun tehke sellest omale koopia.

Palun märkige hindamismudelis taustavärviga tase, millele hinnatud materjal iga hindamiskriteeriumi juures vastab. Võimaluse korral lisage ka täpsustavad kommentaarid ja soovitused kas otse hindamismudeli dokumenti või oma ajaveebipostitusse.

Loomulikult on postituses teretulnud ka laiemad mõtted õppematerjalide koostamise protsessi ja kvaliteedi kohta.

Kuna tegemist on viimase individuaalse blogimisülesandega, siis jätan selle jaoks natuke pikema tähtaja. Palun tehke oma postitus järgmise kahe nädala jooksul (hiljemalt pühapäeval 01.05).

PS. Lisaks arvutile vaadake võimaluse korral hinnatavat õppematerjali ka nutitelefonil või tahvelarvutil.

Rubriigid: Ülesanded | 11 kommentaari

Kolmanda kontakttunni kokkuvõte

Postitan kiire kokkuvõtte kolmandast kontakttunnist. Tunni kava ja näidatud lingid on ideekaardis.

Kirjanduse analüüside osas leppisime esialgse versiooni tähtajaks kokku selle teisipäeva 19.04 õhtu. Panin kirjanduse analüüside jaoks üles Dropbox kausta ja saatsin kutsed neile, kes tunnis oma Dropbox aadressi andsid. Palun pange kirjanduse analüüs omanimelisse alamkausta. Ootan kirjanduse analüüse toimetatavas formaadis (MS Word vms). PDF ei sobi hästi, sest sinna ei saa ma nii mugavalt kommentaare lisada. Kui keegi veel soovib kirjanduse analüüside kaustale ligi saada, siis palun võtke minuga ühendust.

Need, kes kopeerivad kirjanduse analüüsi Dropboxi kausta 19.04 õhtuks, saavad minupoolse tagasiside lähipäevil. Ülejäänutele saan tagasiside anda pärast 02.05.

Signe, Linda, Anneli M. ja Pirje tegid huvitavad esitlused. Õpimärgid ja tänud neile selle eest!

Paar kursuslast küsisid Vikipeedia artikli tegemise kohta. Selle kohta leiate info blogipostitusest Vikipeedia artikli teemad. Huvi korral võtke minuga ühendust ja lepime täpsema teema kokku.

Kursuse viimane kontakttund on kavas ilusa ilma korral õuesõppe vormis teha. Hakkan selle ettevalmistamisega tegelema pärast 02.05 ning proovin huvilisi teie hulgast ka viimase tunni kavandamisse kaasata.

Homme tuleb viimane blogimisülesanne ning seejärel autoriõiguste teema kokkuvõte. Ja kui kontakttunnis kõlaks muusika, siis täna oleks see olnud selline:

Rubriigid: Kokkuvõtted, Kursus | Lisa kommentaar

Lühiesitlused pühapäeval

Mul on paari inimesega olnud juttu lühiesitluse tegemisest pühapäevases tunnis (iTunes U, interaktiivse tahvli õppematerjalide tegemine, …). Palun andke siin all kommentaarides märku, kes on millegi esitlemisest huvitatud.

Rubriigid: Kursus | 3 kommentaari

Nutiseadmete teema kokkuvõte

Nutiseadmete teema oli sellisel kujul siin kursusel esimest korda. Selles teemas tuli välja kõige rohkem selliseid rakendusi, millest ma varem kuulnudki polnud. Teen väikese kokkuvõtte teie postitustest.

Kõige enam postitusi oli 1:1 klassiruumi rakenduste kohta, nagu Kahoot!, Socrative jne. Nendest tooksin ma esile Gätlini postituse, kes võrdles oma õppetöös kasutamise kogemuse põhjal Socrative, Plickers ja Kahoot! rakendusi. Socrative võimalustest andsid ekraanipiltidega hea ülevaate Anneli T. ja Airit, Kahoot! võimalustest Kati ning Plickers võimalustest Dagne. Angela kirjutas oma postituse Nearpod kohta. Uueks Kahoot! sarnaseks rakenduseks on Quizizz, mida tutvustasid Kaidi ja Erik. Minu jaoks olid uued ka Pirje poolt tutvustatud Spiral ning Airiti poolt tutvustatud Formative. Airit pidas Formative keskkonda ühe parimaks õppematerjalide tegemise vahendiks, nii et soovitan sellega tutvuda.

Nutiseadmetele sisu loomist võimaldavatest rakendustest olid uued minu jaoks Dagne poolt tutvustatud Blendspace ning Signe poolt katsetatud Atavist. Eno tutvustas oma postituses lihtsat Android rakenduste tegemise keskkonda App Inventor ning tõi välja ühe praktilise rakenduse idee (arvutikasutusjärjekorra loosimine).

On ka selliseid rakendusi, mis võimaldavad luua õppematerjale otse nutiseadmetel. Anneli M. mainis lühidalt Book Creator rakendust ning võrdles omavahel Educreations ja ShowMe rakendusi.

Lõpetuseks tooksin ma välja kaks hindamisega seotud rakendust Maia postitusest — ClassDojo ja Teacher’s Assistant — ning Anneli T. poolt tutvustatud õuesõppe rakenduse LoQuiz.

Tänan kõiki huvitavate postituste eest!

Rubriigid: Kokkuvõtted | Lisa kommentaar

Viies teema – õppematerjalide autoriõigus

Kursuse viiendaks teemaks on õppematerjalide autoriõigus. Autoriõiguse puhul on tegemist sellise teemaga, mille üldpõhimõtted on lihtsad, kuid mille detailid on keerulised ka kogenud õppematerjalide koostajatele. Õppematerjale koostades oleme sageli olukordades, kus on võimalik aluseks võtta teiste autorite poolt koostatud materjale ning neid oma vajadustest lähtudes edasi arendada.

Püüdsin selle ülesande praktilise osa pakkuda välja sellisena, et saate seda kasutada oma õppematerjali koostamise rühmatöö jaoks. Kuna enamikul juhtudel olete rühmas mitmekesi, siis suhelge omavahel enne selle ülesande tegemist ja leppige kokku, kes mida otsib avatud litsentside alusel.

Need, kes rühmatööna õppematerjali ei koosta siin kursusel, võivad asendada sõna “rühmatöö” sõnadega “teie õpetatav aine või teid huvitav teema”.

Teie ülesanne on järgmine:

  • Tutvuge lugemismaterjaliga
  • Otsige avatud sisulitsentsiga sisu (õppematerjalid, fotod, jne), mida saaksite ära kasutada oma rühmatöö koostamisel (või teid huvitavas õppeaines/teemas). Milliseid materjale te leidsite? Millistest repositooriumidest? Millise litsentsiga need materjalid on? Millise litsentsi kavatsete valida oma rühmatööle ning milliseid leitud materjale sellise litsentsivaliku puhul kasutada saate?
  • Kirjutage ajaveebipostitus ja lisage sinna oma mõtted autoriõiguste ja avatuse teemadel.

Oma postitustes võiksite te välja tuua ka küsimused, mis teile autoriõiguse alal ebaselgeks on jäänud. Ma olen selle teemaga pikemat aega tegelenud ning proovin oma teadmiste piires teie küsimustele vastata.

Jään teie postitusi ootama pühapäevaks 10. aprilliks, siis jääb teine nädal kommentaariarutelude jaoks.

Rubriigid: Ülesanded | 14 kommentaari

Kokkuvõte Veeb 2.0 vahenditest

Meie kursuse kolmas teema keskendus Veeb 2.0 vahenditele. Selle korra kõige huvitavam avastus minu jaoks oli Versal keskkond, mida tutvustas oma postituses Airit. Kahjuks andis kasutajaks registreerimine veateadet, nii et hetkel ei õnnestunud mul seda keskkonda katsetada. Nagu paljude selles teemas katsetatud lahenduste puhul, on ka siin tasuta kontol piirangud. Samas tunduvad need sellised, mis õppematerjalide loomist otseselt ei piira. Tasuta konto puhul pole võimalik materjale privaatselt jagada ning puuduvad õpianalüütika võimalused. Versali võimalustest annab lühikese ülevaate järgnev video.

Põhiosa postitustest keskendus üldistele Veeb 2.0 vahenditele, mille puhul õppematerjal pannakse kokku lihtsa sisuhaldussüsteemi ning vistutamist pakkuvate Veeb 2.0 teenuste kombineerimisel. Signe võrdles oma postituses Weebly ja Jimdo sisuhaldussüsteemide võimalusi. Erik võrdles WordPress ja Vix võimalusi ning tutvustas lisaks sellele eFront õpihaldussüsteemi, mille avatud lähtekoodiga versiooni on võimalik õppeasutustel oma serverile paigaldada. Ivar tutvustas oma postituses BlueSpice-nimelist MediaWiki distributsiooni, mis on mõeldud ettevõtetes kasutamiseks. Eno pakkus oma postituses välja lihtsa aga originaalse lahenduse, kuidas Weebly põhjal õpilastele huvitav fotode äraavamise mäng luua.

Mitmed teie hulgast katsetasid ja/või tutvustasid oma postituses suhteliselt laia hulka vahendeid. Nendest tooksin ma välja Maia ja Pirje postitused. Üheks Maia poolt soovitatud vahendiks oli Educaplay, mis võimaldab luua erinevat tüüpi interaktiivseid ülesandeid, puzzlesid, ristsõnu jne. Veel hulk vahendeid oli kirjas Maia aktiivõppe meetodite kursuse lehel. Pirje tõi oma postituses muuhulgas välja viited mitmetele hariduslike Veeb 2.0 vahendite kogudele, nagu näiteks edshelf, eduTecher ning Larry Ferlazzo blogi.

Kerttu katsetas oma postituse tegemiseks Medium keskkonda, mis on nagu kogukondlik ajakiri, kus igaüks võib artikleid kirjutada. Dagne tutvustas oma postituses PowToon keskkonda, mis võimaldab teha videoesitlusi. Esitluste tegemist puudutas ka Anneli T. postitus, milles ühe vahendina tutvustati Prezi võimalusi.

Esitlusvahendite teema pani mind mõtlema, kas Veeb 2.0 keskkondi saab alati usaldada. Erinevalt kontoritarkvarast, mille versiooniuuendused tulevad mõne aasta tagant (nagu Office), arendatakse Veeb 2.0 vahendeid jooksvalt ning aja jooksul funktsionaalsused lisanduvad-muutuvad-kaovad ilma, et kasutajal oleks selle üle kontroll. Samas saan ma oma arvutis ise otsustada, millist versiooni kontoritarkvarast ma kasutan ning millal ma uue versiooni peale kolin. Minu jaoks on oluline, et mu esitluste maht ei oleks mingil viisil piiratud ning ma saaksin ka aastatetagustest esitlustest slaide kasutada. Samuti pakuvad PowerPoint ja Keynote väga paindlikke esitlusmallide koostamise võimalusi. Ma olen alates 2006. aastast kasutanud esitluste jaoks Keynote tarkvara ning loonud selle jaoks mitmeid täpselt minu vajadustele vastavaid esitlusmalle, mis esitluste loomist oluliselt kiiremaks muudavad. Lõpptulemuse ekspordin PDF failiks (et kujundus levitamisel ei muutuks) ja avaldan SlideShares.

Ühe mõtlemapaneva küsimuse seoses Veeb 2.0 vahenditega püstitas oma postituses ka Anneli M. — mis saab konkreetse õppeasutusega seotud veebikeskkonnast, kui selle looja vahetab töökohta? Selle peale tasub kõigil mõelda, kas siduda oma loodud digitaalne sisu eelkõige enda personaalsete keskkondadega või tööandja brändiga veebikeskkondadega.

Tänan kõiki oma katsetuste ja mõtete jagamise eest ning ootan huviga uusi postitusi!

Rubriigid: Kokkuvõtted | Lisa kommentaar