11. nädal – arvutipõhine testimine

Pärast multimeediumi nädalaid võtan ma jälle Priidu käest teatepulga üle. Järgmisel neljal nädalal tuleb iga nädal iseseisva töö ülesanne. Selle nädala teemaks on arvutipõhine testimine.

Arvutipõhine testimine on samamoodi standardite ja spetsifikatsioonidega reguleeritud, nagu teisedki digitaalsete õpiobjektidega seotud valdkonnad. Küsimuste ja testide juures tuleb standardite olulisus eriti hästi esile. Kui konspekti tüüpi õppematerjalide puhul saab materjali sageli ka kopeerimise teel ühest keskkonnast või autorvahendist teise tõsta, siis küsimuste puhul on kopeerimine sageli liiga töömahukas.

Pikemat aega koolis töötanud õpetajad mäletavad ilmselt veel APSTest nimelist tarkvara, mis kümmekond aastat tagasi suhteliselt populaarne oli. Selle jaoks tegid õpetajad hulga küsimusi ja teste, kuid hiljem puudus võimalus neid importida ning tänapäevasemates veebipõhistest testimiskeskkondades kasutada.

Arvutipõhise testimise juures on kõigepealt oluline eristada küsimusi ja teste. Standardeid järgivate vahendite puhul hoitakse küsimusi testidest eraldi. See võimaldab küsimusi taaskasutada – õpetaja saab valida küsimuste baasist sobivad küsimused ning panna neist kokku testi. Lihtsamate vahendite puhul, mis standardeid ei järgi, on küsimused testiga seotud (näiteks LeMill keskkonnas).

Küsimuste ja testide koostamist reguleerib IMS Question and Test Interoperability spetsifikatsioon (lühidalt IMS QTI). Selle viimases versiooni 2.1 dokumendis IMS Question and Test Interoperability Implementation Guide on eristatud 16 küsimuse tüüpi, mille näited leiate allpool toodud esitlusest.

IMS QTI spetsifikatsioonis ei ole küsimuste tüüpidel “inimkeelseid” nimetusi. Ühes oma projektidest (TATS) oleme tõlkinud küsimuste tüübid järgnevalt (6 IMS QTI küsimuse tüüpi on siit eestikeelsest tõlkest puudu):

  • Multiple Choice (choiceInteraction) – mitmikvalik
  • Multiple Response (choiceInteraction) – mitmikvastus
  • Order (orderInteraction) – järjestamine
  • Associate (associateInteraction) – ühendamine
  • Match (matchInteraction) – seostamine
  • Gap Match (gapMatchInteraction) – lünktekst
  • Inline Choice (inlineChoice) – valik tekstis
  • Text Entry (textEntryInteraction) – lünktekst
  • Extended Text (extendedTextInteraction) – esseevastusega
  • Hottext (hottextInteraction) – mitmikvalik tekstis
  • Slider (sliderInteraction) – skaala

Nagu siit näha, ei ole me gapMatchInteraction küsimusetüübi jaoks eraldi eestikeelset nimetust leidnud ning nimetame seda samamoodi nagu textEntryInteraction küsimust lünktekstiks.

Lisaks sellele on küsimuste tüübid määratud ka SCORM ja Common Cartridge sisupakettide puhul. SCORM küsimuste tüübid (PDF) ei kattu IMS QTI spetsifikatsiooniga (True-False, Multiple Choice, Fill-In, Long Fill-In, Numeric, Likert, Matching, Sequence, Performance, Other). IMS Common Cartridge sisupakettide küsimused põhinevad IMS QTI spetsifikatsioonil.

Arvutipõhiste testide koostamiseks on terve rida erinevaid vahendeid. Osa neist võimaldab koostada enesekontrolliks mõeldud teste, kus õppijale antakse testi järel automaatne tagasiside, mida kusagile ei salvestata (näiteks Hot Potatoes). Teine osa testimissüsteeme sisaldab lisaks testide koostamise vahenditele ka keskkonda testide sooritamiseks. Sel juhul salvestatakse õppija vastused keskkonda ning õpetajal on võimalik saada kõigi õppijate vastustest ülevaade. Mõnel juhul on need vahendid ühes süsteemis koos (näiteks õpihaldussüsteemis), teisel juhul on tegemist eraldi vahenditega (näiteks TATS testide koostamiseks ja PETS testide sooritamiseks).

Järgnevalt loetelu mõnedest testide koostamise vahenditest:

  • Hot Potatoes – tasuta tarkvara enesetestide koostamiseks, mis võimaldab eksportida teste veebilehena ja SCORM formaadis
  • eXe – tasuta tarkvara sisupakettide koostamiseks, võimaldab eksportida veebipõhiseid eneseteste ja SCORM teste
  • LeMill – veebipõhine keskkond õppematerjalide koostamiseks, võimaldab lihtsate testide koostamist (valikvastused, lünktekstid, esseevastusega küsimused)
  • TATS – veebipõhine keskkond testide koostamiseks, põhineb IMS QTI spetsifikatsioonil ja toetab 10 küsimuse tüüpi. Testide sooritamine ja õppijate tulemuste haldus toimub PETS keskkonnas. Lihtsamal juhul on võimalik sooritada ka automaatselt kontrollitavaid eneseteste TATS keskkonnas. Funktsionaalselt on TATS+PETS väga võimalusterohke testimisvahend, kuid kasutamisloogika on kohati mitte päris intuitiivne.
  • xatquiz – Windows tarkvara, mis võimaldab veebipõhiseid teste luua
  • Õpihaldussüsteemides olevad testide koostamise vahendid (Moodle, IVA, …)
  • Veeb 2.0 vahendid testide koostamiseks

Küsimuste ja testide teemal on meie instituudis valminud kaks lõputööd:

  • Madisson, A. (2008). Teenusorienteeritud arhitektuuriga veebipõhised teadmiste testimise vahendid. (PDF)
  • Tomberg, V. (2005). О реализации спецификаций IMS Question & Test Interoperability на примере тестовой системы IVA. (PDF)

Selle nädala ülesanne koosneb kahest osast. Praktilise osana palun teil koostada mingis testimisvahendis 5 küsimusest koosnev test, milles on kasutatud võimalikult erinevaid küsimusetüüpe. Valmis test laadiga üles veebi. Tegevõpetajad võivad loomulikult viidata ka mõnele varem tehtud testile.

Teise osana ootan ajaveebipostitust, milles viitate oma testile ning analüüsite, kuidas kasutatud testide koostamise vahend vastas IMS QTI küsimusetüüpidele. Lisaks sellele võiksite te käsitleda arvutipõhise testimise teemat natuke laiemalt. Milliseid vahendeid te ise testide koostamiseks kasutate? Milliseid küsimusetüüpe enamasti kasutate? Milliseid uusi vahendeid see nädal katsetasite? Jne.

Kodutöö tähtaeg on pühapäev 17.04. Edukat katsetamist!

Rubriigid: Ülesanded. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

13 Responses to 11. nädal – arvutipõhine testimine

  1. Pingback: Arvutipõhine testimine | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

  2. Anne Rosenberg ütles:

    Minu üldine küsimus kursuse kohta.
    Iga nädal on meil uus praktiline ülesanne (mis on kindalisti väga vajalik haridustehnoloogile), kursuse lõpuks peab valmima rühmatöö. Millal tulevad vabanädalad selle tegemiseks. Iga kodutöö võtab heal juhul ühe õhtu, järgmisel õhtul tuleb juba tegelda järgmise ainega, sest sama süsteem on mitmes aines, iga nädal uus kodutöö. Vaatsin ajagraafikut, vabanädalaid ma seal ei näinud:(
    E-õppes vajaksin ma ka vabanädalat tegemata tööde tegemiseks.Üritasin eile tegeleda ekraanisalvestusega, aga ühe õhtuga ma seda valmis ei jõudnud. Milline oleks teine tähtaega lõputöö ettekandmiseks? Mai keskpaik käib mulle üle :)

    • Hans Põldoja ütles:

      Iseseisva töö soovituslik jaotus on siin esitluses slaidil 6:

      Esitlus kursuse korraldusest

      Ma olen üritanud jätta iseseisvast tööst vabaks need nädalad, kus on kontaktunnid. Lõpus on paraku üks erand (25.04 algav nädal), kus samal nädalal on nii iseseisva töö ülesanne kui kontaktpäev. Alternatiiviks oleks olnud jätta õppematerjalide kvaliteedi teema välja, kuid minu arvates on see väga oluline.

      Rühmatöö mahuks on 12 tundi rühma liikme kohta (kui teed üksi, siis ei panustad 12 tunni mahus). Olen arvestanud, et alates eelmisest nädalast võiks panustada rühmatöö peale 2 tundi nädalas.

      Kui Sa näed, et kõike ei jõua, siis ma soovitan ikkagi rühmatöö viimaseks kontakttunniks ära teha, kuna uut võimalust rühmatööd teistele esitleda ei tule. Rühmatöö moodustab poole kursuse hindest (50 punkti 100-st). Iganädalastel ajaveebipostitustel on väiksem kaal (iga hinnatav postitus annab 5 punkti).

  3. Pingback: 11. nädala ülesanne | Kersti's Studies

  4. Pingback: Arvutipõhine testimine | Sireti haridustehnoloogia õpingud

  5. Pingback: Arvutipõhine testimine (11. nädal) | Elu ülikoolis

  6. Pingback: Arvutipohine testimine «

  7. Pingback: Arvutipõhine testimine | Nele ajaveeb

  8. Pingback: Arvutipõhine testimine | Argo's IMKE Blog

  9. Pingback: 11. nädal – arvutipõhine testimine « Õppeajaveeb

  10. Pingback: 7. Arvutipõhine testimine | Juliar85's Blog

  11. Pingback: Järeleksami tingimused | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Lisa kommentaar