Õppematerjalide autoriõiguse teema juures oli kõige huvitavamaks osaks teie küsimused autoriõiguse kohta. Proovisin neile lühidalt pühapäevases konktakttunnis vastata.
Gätlin toob oma postituses välja probleemi, et kasutades motiveeritud mahus autoriõigusega kaitstud illustratsioone, ei ole võimalik oma materjali avalikult jagada:
Igatahes oma õppematerjale koostades juhtub siiski, et litsentsi alusel otsides leiab sobivat materjali väga vähe ning siis tuleb kasutada saadaolevat mõistlikus mahus. See on ka põhjus, miks minu koostatud materjali kuskilt internetist ei leia. Mul ei ole lisaaega, et tunnis kasutatav materjal nii põhjalikult valmis teha, et selles ühtegi autoriõigustega vastuolu ei tekiks. Palju lihtsam ja kiirem on oma materjal kokku panna, kasutada neid pilte, mida vaja ja seda materjali mitte jagada. Sel viisil ei saa ju ühtegi probleemi tekkida.
Mina olen selle probleemi lahendusena esitluste puhul eemaldanud lihtsalt veebiversioonist autoriõigusega kaitstud pildid ning lisanud viite koos lingiga. Vt näidet:
http://www.slideshare.net/hanspoldoja/pitehnoloogia-standardid-presentation/36
Anneli M. küsis oma postituses ekraanipiltide autoriõiguse kohta. Arvutiprogrammide kasutajaliidese kujundus on autoriõigusega kaitstud, nii et ekraanipiltide tegemine tähendab teose kopeerimist. Osa tarkvaŕatootjaid on selle oma toote mõistliku tutvustamise tagamiseks tingimustes spetsiaalselt lubanud, näiteks Microsoft. Ekraanipiltide täpsed kasutustingimused on kirjas Use of Microsoft Copyrighted Content lehel. Ekraanipiltide ebaõnnestunud kasutamise kohta jäi mulle eelmisel nädalal silma ka üks uudis elektroonikafirma LG reklaamimaterjalide kohta :)
Üks täpsustus Tiina postitusele, kus ta kirjutab:
Järgmisena vaatasin e-koolikotti, mis on uus repositoorium ja millele ootused on suured. Leidsin, et igal õppematerjalil on juures litsentsi tüübi märge. Kõik materjalid, mis ma leidsin olid märgitud litsentsitüübiga: “Kõik õigused kaitstud”. Nii nagu mina olen autorõiguste kaitsmisest aru saanud, siis ma ei tohi neid materjale kasutada ja enda jaoks ilma autori nõusolekuta kasutada.
Kui teose kõik õigused on kaitstud, siis saab seda kasutada selles ulatuses, nagu lubab autoriõiguse seadus. Veebipõhist õppematerjali saab tunnis kasutada, esitlust saab tunnis näidata, töölehte saab välja printida (reprodutseerimine õppe-eesmärkidel motiveeritud mahus haridusasutuses mitteärilistel eesmärkidel), materjalidele saab õpikeskkonnas linkida. Ei tohi muuta ega ise levitada.
Eno küsis oma postituses tehnilisema küsimuse:
Veebibrauser töötab sisuliselt põhimõttel, et soovitud sisu kopeeritakse severist kasutaja arvutisse (veebilehitsejasse). Seega vistutatud sisu kuvada laskmine oma kodulehel oleks ikkagi ju materjali kopeerimine?
Selle kohta käib Autoriõiguse seaduse § 18 (1): “Ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata on lubatud teoste ajutine või juhuslik reprodutseerimine, mis toimub tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille eesmärk on vahendada teose edastamist võrgus kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik eesmärk.”
Signe arutas oma postituses pikemalt selle üle, kellele kuuluvad tööülesannete käigus loodud teoste autoriõigused ning millised tööülesannete käigus loodud materjalid on üldse originaalsed teosed autoriõiguse seaduse mõistes.
Eriku postituses olnud Tigutorni foto viitas sellisele probleemile nagu panoraamivabadus (ehitiste jms avalikus ruumis olevate autoriõigusega kaitstud objektide pildistamise õigus). Panoraamivabadus on olnud viimastel aastatel üheks laiemat arutelu põhjustanud autoriõiguse teemaks (üle 550000 allkirjaga petitsioon EL parlamendile eelmisel aastal) ning selle kohta on põhjalik artikkel ka eestikeelses Vikipeedias.
Tänud autoriõiguse teemal kaasa mõtlemise eest!